Küsimustele vastab koolitaja Raigi Tameri Mis on kultuuriteadlik pedagoogika ja miks see on just Eestis vajalik? Kultuuriteadlik pedagoogika tähendab lähenemist, kus õpetaja arvestab iga lapse kultuurilist tausta ning väärtustab seda, proovides oma õppetegevusi niimoodi planeerida, et iga laps tunneks end osana sellest grupist. Õpetaja toetab nii laste identiteeti. Väga suur osa on õpetaja ja lastevanemate […]
Mitmekeelsus lasteaias Read More »
Kultuuriteadlikkus kui lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) tegelik alus Eesti LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) suurim väljakutse ei ole metoodika puudumine, vaid kultuuriteadlikkuse ebapiisav teadvustamine. Kultuuriteadlikkus ei ole vajalik üksnes vähemuslastele, vaid samavõrd ka enamuslastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Ilma selleta kipuvad kinnistuma eelarvamused, lihtsustused ja müüdid, mis pärsivad laste nii keelelist kui ka akadeemilist arengut.
Kultuuriteadlikkus kui LAK-õppe tegelik alus Read More »
Eesti keele hoidmine algab lasteaiast Üks suurimaid, ent sageli alahinnatud väljakutseid mitmekeelses lasteaiaruumis on õpetajate ja teiste täiskasvanud töötajate eesti keele kasutus kogu päeva vältel. Mitte juhuslikult ega fragmentaarselt, vaid järjekindlalt ja kõrgtasemel. Just seda vajab eelkooliealine laps, sest tema keeleomandamine toimub üksnes kuulamise ja kõnelemise kaudu. Lugemine ja kirjutamine ei ole selles vanuses veel
Eesti keele hoidmine algab lasteaiast Read More »
ÕPPIDES LOON ENNAST: õpi- ja toimetulekuoskuste kursuse juhendajate väljaõpe Millest:Kuidas aidata õpilasi oma õppimise eesmärgi leidmisel ja õpimotivatsiooni kujunemisel?Kuidas õpetada õpilasi tõhusamalt (väiksema aja- ja energiakuluga) õppima, leidma uusi õppimisviise ja rohkem vastutama oma õppimise eest?Millised suhtlemis- ja koostööoskused mõjutavad õppimist ja kuidas neid õpilastele õpetada? Õppides loon ennast (ÕLE) on X klassi õpilastele ja kutseõppeasutuste I
ÕPPIDES LOON ENNAST (ÕLE) Read More »
Enesejuhitud õppimine on see, kui inimene ise juhib oma õppimist. Mis seal siis keerulist on ja kas see pole kõigi jaoks loomulik? Küsimustele vastavad juhtivkoolitajad Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Kulasalu: Kas ennastjuhtiv ja iseseisev õpe on üks ja seesama? “Ei, päris sünonüümideks me neid pidada ei saa. Iseseisev õppija on õppija, kes täidab juhendaja antud
Mis on keerulist enesejuhitud õppimises? Read More »
“Hoolin haridusest ja inimestest, kes haridusest hoolivad. Minu juhtida on ennekõike organisatsiooni strateegiline arendus tervikuna ja suuremad koostööprojektid. Kuna kõige tähtsam vara ühes organisatsioonis on inimesed, siis pean kõige tähtsamaks just inimeste juhtimist ja kaasamist, mida igapäevases praktikas ikka jätkuvalt õpin ja täiustan. Seega on minu tööks lisaks tervikpildi maalimisele ka inimeste kaasahaaramine unistamisse,
Kes on Koidu-Tani Jürisoo? Read More »
Kuidas takistustest üle tulla? Lihtne ja kiire vastus on, et sammhaaval. Mida aga siis teha, kui esimest sammu on raske astuda ja tahtest jääb puudu? Võimalik, et ma pole veendunud selles, miks ma takistusest üle tulema peaksin. Tõenäoliselt ma pole kindel, mida tahan ja lisaks võivad minu jaoks olla keerulised ka tunded, mis sellega kõigega
Kes on ennastjuhtiv õppija ja kuidas teda kujundada? Read More »
Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta. Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest eemal hoidma. Levinud on hoiak, et seadusrikkujaid koheldakse alaväärtuslike inimestena, kes ei väärigi austust eneseväärikust ja kelle põhiõigused ei vajagi
Kaineks ehmatatud (\”Scared Straight\”) Read More »
Noorte motivatsiooni- ja sotsiaalsete oskuste programmi värsked juhendajad koos projektimeeskonna liikmete Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Velströmiga 22.veebruaril 2016.a. toimus projekti lõppseminar. Seminar oli hea meenutus 2014-2016.aasta joooksul läbikäidud teest ja toimunud sündmustest. Maailmakohvikus arutleti projektitegevuste käigus saadud kogemuste ja algatatud muutuste üle ning mõtestati seda, mis on laiemas plaanis nende 2 aasta jooksul Eestis muutunud
Projekti \”Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel\” käigus oleme alustanud koolitussupervisioonidega Kaagveres ja Tapal. Vahepeal on Eesti inimestes hirmujudinaid tekitanud Kaagvere ja Tapa Erikoolide nimed kolinud ajaloo prügikasti ja praegu on meie projektipartneri uueks identiteediks Maarjamaa Hariduskolleegium. Loodame ühes kooliperega, et koos uue nime ja uute hoonetega saavad koolid sisse uue hoo, et luua igale kooli
\”Erikoolist tavaellu tõhusa võrgustikutöö toel\” Read More »
