Erikoolid kasvavad koolkodudeks
Emajõe õppekeskuse lindi lõikasid läbi Toomas Rapp (YIT Ehitus), Urmas Somelar (RKAS), Mart Laidmets (HTM), Mäksa vallavanem Timo Reinthal ja Maire Reest. Foto: Tiit Mõtus
Erivajadustega laste koolide tegutsemise poolsajandi juubeliks valmisid Kaagveres ja Tapal õppekompleksid, mis maist saati kannavad ühist nime Maarjamaa hariduskolleegium. 7. detsembril oli mõlemas keskuses avatseremoonia. Uueneb ka koolide sisu, karistuspoliitika asemel suunatakse lapsed osalema sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammides.
Kaagveres asuvas Emajõe õppekeskuses on valminud lausa linnak. Noored hakkavad elama kaheksakesi rühmamajades. Uues koolimajas on nüüdisaegsed tingimused õppimiseks, loovtegevuseks ja rehabilitatsiooniks. Peremajas nõustatakse peresid ja pakutakse võimalust alustada iseseisvat elu.
Tapal asuvas Valgejõe õppekeskuses renoveeriti kolmekorruseline õppehoone, kus on suurepärased sportimisvõimalused. Kahe keskuse vahel ei jaotu õpilased enam soopõhiselt, vaid toimetuleku järgi. Kaagveres hakkavad elama-õppima tüdrukud-poisid, kes suudavad enda käitumist ohjata, Tapal kehvemini toime tulevad ja agressiivsemad õpilased.
Kolitakse uuel aastal, kui ruumid on sisustatud. Üleminek toimub vähehaaval, et suured muutused võetaks paremini vastu.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on tegu Eesti ajaloo suurima investeeringuga eriliste vajadustega laste heaks. Uus keskkond peaks aitama tõsta sisulise tegevuse kvaliteeti.
Mõlema keskuse rajamist rahastati Euroopa regionaalarengu fondist. Kahe projekti eelarve oli kokku üle 10 mln euro.
Maarjamaa hariduskolleegiumi direktori Maire Reesti sõnul on erikoolidest välja arenemas koolkodud, kus tegeldakse karistamise asemel põhjustega, mis mõjutavad õpilase käitumist. Vastu võetakse psüühika- ja käitumishäirega õpilasi, kes vajavad mitmedimensioonilist lähenemist ning sekkumist.
Emajõe õppekeskuses on kohti 58–68 õpilasele, Valgejõel 50–61 õpilasele. Kooli suunatakse aastaks kuni kaheks. Selle aja jooksul annab kool toimetulekustrateegiaid, et õpilane saaks edaspidi tavakoolis hakkama.
Emajõe õppekeskuses leidis avamispäeval aset ka välisesinejatega konverents „Väljakutsuv käitumine kui väljakutse”.
Sirje Pärismaa