Vanemate kogemusklubi abil saavad lähedased julgemateks ja teotahtelisemateks

Käitumisprobleemiga noore vanemad ja lähikondsed on sageli väga üksi perekonna probleemidega. Olukorrale, kus on probleemid poja või tütre käitumisega, lisanduvad süü- ja häbitunne, mis omakorda võimendavad probleemi/dega üksiolekut. Häbi kogukonna ees, oskamatus toime tulla, hirm, alandus.

Hooliva keskkonna mudel ja jätkutoe mudel toetavad head toimetulekut lähivõrgustikus. Üheks koostöiste probleemide lahendamise võimaluseks on kogukondades kutsuda ellu vanemate kogemusklubid.

Vanemate kogemusklubi on kodukohas tegutsev teemakeskne õpiring, kus juhendaja eestvedamisel ja grupitöö meetodil töötatakse turvalises ja toetavas õhustikus ühe põhiteemaga, tuuakse esile grupiliikmete senised kogemused, kõhklused, kahtlused, õpetatakse uusi oskusi aktiivsete harjutuste, rollimängude jm meetodite abil, luuakse uusi teadmisi ning tegeldakse hoiakute arendamisega piiravatest kasulike suunas.

Kogemusklubi on mõeldud  7- 18aastaste väikeste kuni mõõdukate käitumisprobleemidega noorte vanematele  ja teistele lähivõrgustiku liikmetele.

Kogemusklubide eesmärk on saavutada olukord, kus  noore lähivõrgustiku liikmetel (vanemad, vanavanemad, sugulased jne) on paranenud nii enese kui noore abistamisoskused ja on parem suutlikkus pakkuda noorele jätkuvalt tuge. Kogemusklubid peaksid olema regulaarsed, näiteks kord kuus õhtuti.

Projekti raames toimus kogemusklubi juhendajate väljaõpe, mille läbinud 10 osalejat avaldasid järgmisi mõtteid:

• Milliseid Sinu ootusi väljaõpe täitis?

• Väljaõppes sain ülevaate teemadest, mis aitavad lapsevanematel vanemlikke oskusi parandada. Samuti teadmisi ja oskusi grupijuhtimise ja grupi arengufaaside valdkonnas. Oluline oli ka praktiline grupijuhtimise harjutamine ning selle tagasiside saamine. Väljaõppes tekkis inimeste ring, kellega on võimalik läbiviidud gruppide töös ettetulevaid olukordi jagada.

• Sain süvateadmisi (nii teoreetilisi kui ka praktilisi vanemate kogemusklubide läbiviimise metoodika ja teemade osas),  et toetada lastevanemaid, sh riskiperede lastevanemaid isiksustena ning laste arengu mõjutajate ja toetajat.

• Mis soodustas Sinu õppimist sellel väljaõppel?

• Motiveeritus, ajakohasus, kaasatus, interaktiivsus, otstarbekohane ning kavakindel toimimisviis (sh hea ajakava), karismaatilised, professionaalsed, erudeeritud praktikutest läbiviijad. Soe, sõbralik ja toetav õhkkond ning väga hea ja korrektselt vormistatud õppematerjal.  Võimalus kasutada saadud teadmisi praktikas ning saada tagasisidet.

• Milles näed vanemate kogemusklubi kasu (üldisemalt, kogukonnale)?

• Minu nägemuse kohaselt peaks see julgustama vanemaid oma kogemusi teineteisega jagama, soodustama ka eneseanalüüsi, teed oma tunnete leidmiseni. Kogukonnale peaks see samuti lisama ühtsustunnet, avastamisrõõmu, et me oleme lõppude lõpuks kõik luust ja lihast inimesed oma vigadega ning mitte miski pole veel maailma lõpp.

• Me elame ääremaal, kus on tööpuudus suurem ja tänu sellele ka vähemkindlustatud peresid rohkem. Elu on näidanud, et inimesed kuulavad ja õpivad üksteiselt palju paremini (kogemusi vahetades), eriti kui on samasugused probleemid.

• Vanemad saavad õppida uusi oskusi. Saavad julgust oma ebaõnnestumisi teistega jagada ning vajadusel abi küsida. Kogukonnas kasvab laste arv, kes saavad oma kodust toetust ning mõistmist ning väheneb kuritegevus ning koolist väljalangemine.

• Kogemusklubis osalemine annab õpetusi ja teadmisi lastevanematele, avab ja lähendab kogukonnas elavaid inimesi, aitab kujundada kogukonna arvamusi, kutsub lapsevanemaid ja teisi lastele lähedasi inimesi üksteisest hoolimisele ja koondab kogukonda ühistele tegevustele.
• Eluga toimetulevad ühiskonnaliikmed. Kogemusklubis saadud teadmistele (toimivate käitumismustrite, oma emotsioonide, rollide jm kohta) tuginedes õpitakse end ja oma lähedasi rohkem tundma, sh inimese ühiskonnaliikmeks olemist: saadud teadmistele toetutes suudetakse paremini lahendust vajavatele küsimustele vastuseid leida ning seeläbi paremini enda lapse ja või laste arengut toetada.

Toetatud vanemal ja või vanematel on reeglina ka vähem riskikäitumisele kalduvad lapsed, seega tähendab see edaspidi vähem riiklike ja maksumaksjate vahendite kasutamist ühiskonnaliikmete raviks, ühiskonda sobitumiseks ja või naasmiseks jms.

Inimestel on teadmine, kust ja kuidas on võimalik abi leida.

• Kui me suudame lapsevanemaid klubisse kaasata; suudame innustada neid probleemidele otsa vaatama, on pool võitu juba käes.

• Julgemad, enesekindlamad ja teadlikumad lapsevanemad, kes teavad, kuidas probleemide korral käituda, kuhu pöörduda. 

• Vanemad saavad tuge, saavad jagada lastega suheldes üles kerkivaid probleeme. Õpivad ise abi leidma. Kui lapsevanemad on laste jaoks kohal ja väärtustavad neid, siis kasvab endaga kooskõlas elav põlvkond, kes on hästi hakkamasaav ühiskonna liikmed.
• Kogemusklubide kaudu võiks psühholoogiaalased teadmised jõuda kogukonnaliikmeteni loomulikult ja lihtsalt.

• Vanemad saavad ehk julgemaks teatud teemade aruteludes ning teotahtelisemateks ehk lastega seotud tegemistes kaasa lööma.

• Mis võib takistada vanemate kogemusklubi elluviimist? Mis aitaks seda ennetada?

• Kõige suurema takistusena näen siin seda, et suhteliselt raske on veenda inimesi üksteist usaldama, sest kahjuks väikeses kogukonnas info liigub liiga kiiresti ning teineteise saladusi ei hoita enda teada. See takistab kindlasti inimeste kokkusaamist ja kokku saades siis inimeste avameelselt suhtlemist. See on minu arvates kõige suurem töö, kuidas saada inimesed kokku ja ka oma kogemusi avameelselt jagama. Aitaks kindlasti järjepidevus, eeskuju, et saab kõiki raskusi ületada, kindlasti leian ma, et eestvedaja ise peab olema kogukonnas lugupeetud isik, inimene, keda saab usaldada. Selles osas pean mina veel veenduma, kuidas minusse suhtutakse.

• Takistuseks võib saada ajanappus ja vabatahtlik töö. Kas ma olen ikka nii suur kogukonna patrioot (ma mõtlen selle üle sügavalt järele)? Võib-olla kui kirjutada mingi projekt, siis saaks ka mingi tasu kogemusklubi läbiviimise eest.
• Väga hea, et kursuse ajal sündis käsiraamat, mille abil on kogemusklubi kursust hõlpsam läbi viia.

• Lastevanemate vähene teadlikkus oma võimetest ja vähene aktiivsus.

• Esiteks esmane kaasamise raskus, et vanemad kodust üldse välja tuleks. Kindlasti peab kogemusklubi õhkkond ja teema  olema turvaline, meeldiv, motiveeriv, et ta sooviks tulla kohale ka järgnevatele kokkusaamistele.

• Lapsevanemate vähene huvi maapiirkonnas või see, et ei julgeta väikeses kogukonnas ennast avada. Juhul, kui lapsevanemad ei ole valmis ise rahaliselt panustama osalemaks Lastevanemate klubis.

• Hea on, kui leian rahastuse kogemusklubide vedamiseks.

• Vanemate vähene osalusaktiivsus. Võita juba esimesel kokkusaamisel usaldus.
• Kogukonna hoiakud, eelarvamused koolituste suhtes, kogukonnaliikmete ebapiisav eelnev haridus. Ennetada aitaks mõttekaaslaste grupi tekkimine või olemasolu, grupi tahe panustada aega ja energiat turvalisema keskkonna nimel tulevikus (meid ümbritsevad inimesed).

 

Kogemusklubi juhendajate väljaõppe lõpetasid:

Agnes Kirsbaum

Jüri Kiidron

Kersti Kõosaar

Liia Viks

Liivi Maalman

Merle Tombak

Monika Adamson

Siiri Mägi

Ulvi Tatar

Ülle Lillestik