Mis on Hooliv Kogukond? HOOLIV KOGUKOND on kogukonna koostööl põhinev tegevusmudel noorte riskikäitumise vähendamiseks ja nende toimetuleku toetamiseks. Igal aastal vajavad tuhanded lapsed üle Eesti toetust oma kogukonnalt, et oma igapäevaeluga toime tulla. Meil on olemas tugevad kogukonnad ja asutused, kes soovivad laste heaks midagi ära teha. Hooliv Kogukond aitab käivitada nendevahelise koostöö ja pakub

Kas KARISTUS mõjub? [fusion_builder_container hundred_percent=\”yes\” overflow=\”visible\”][fusion_builder_row][fusion_builder_column type=\”1_1\” background_position=\”left top\” background_color=\”\” border_size=\”\” border_color=\”\” border_style=\”solid\” spacing=\”yes\” background_image=\”\” background_repeat=\”no-repeat\” padding=\”\” margin_top=\”0px\” margin_bottom=\”0px\” class=\”\” id=\”\” animation_type=\”\” animation_speed=\”0.3\” animation_direction=\”left\” hide_on_mobile=\”no\” center_content=\”no\” min_height=\”none\”] Ene Kulasalu, täiskasvanute koolitaja, riskikäitumisega noorte motivatsiooni ja sotsiaalsete oskuste programmi looja ja kriminaalhooldusametnike väljaõppe läbiviija, Gordoni perekooli koolitaja, politseinike koolitaja, riskinoorte sotsiaalsete oskuste õppimise gruppide juht, psühhodraamaõpetaja)

STEP annab seadusega pahuksisse sattunud noorele võimaluse asuda tööle, oluline on siin noore enda motivatsioon, et ta ise tahab teha oma elus selle järgmise sammu. STEP omaltpoolt aitab leida sobiva töökoha või õppimisvõimaluse. Noortele mõeldud nõustamine ja tihe koostöö ettevõtjatega aitavad tagada selle programmi edu, Taanis on sarnase programmi kaudu 10 aasta jooksul töö leidnud juba

Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta. Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest eemal hoidma. Levinud on hoiak, et seadusrikkujaid koheldakse alaväärtuslike inimestena, kes ei väärigi austust eneseväärikust ja kelle põhiõigused ei vajagi

Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta. Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest eemal hoidma. Levinud on hoiak, et seadusrikkujaid koheldakse alaväärtuslike inimestena, kes ei väärigi austust eneseväärikust ja kelle põhiõigused ei vajagi

Norra edu põhineb koostööl ja uuringutel Projektimeeskond külastas Oslos paiknevat Atferdssenteret’it (The Norwegian Center for Child Behavioral Development), et uurida, kuidas  toimib koostöö Norras  toimivate noorteprogrammide ja jätkutoe mudelite osas. 1997 teadvustati Norras üleriiklikult tõsist puudust efektiivsest sekkumisest ja teenuste puudumisest probleemsete laste ja noorukitega tegelemisel. 1998 Norwegian Reseach Council esitas raporti, et „empiiriliselt toetatud

Tõenduspõhised noorteprogrammid ja mida neist õppisime?   Uut programmi looma hakates suunasime pilgu välismaale, et otsida vastust küsimusele, mida saame õppida teiste riikide kogemusest, kes on selles vallas juba pikalt tegutsenud. Mida head me välismaalt leidsime ja kuidas me me seda teadmist oma programmi loomisel ära kasutasime, sellest tulebki järgnevalt juttu.   Mis töötab ja

Vanemate kogemusklubi teemad [fusion_builder_container hundred_percent=\”yes\” overflow=\”visible\”][fusion_builder_row][fusion_builder_column type=\”1_1\” background_position=\”left top\” background_color=\”\” border_size=\”\” border_color=\”\” border_style=\”solid\” spacing=\”yes\” background_image=\”\” background_repeat=\”no-repeat\” padding=\”\” margin_top=\”0px\” margin_bottom=\”0px\” class=\”\” id=\”\” animation_type=\”\” animation_speed=\”0.3\” animation_direction=\”left\” hide_on_mobile=\”no\” center_content=\”no\” min_height=\”none\”] I Väärtustatud vanem Lapsevanemaks olemine on aega ja energiat nõudev töö. Erinevalt palgatööst ei lõppe emaks/isaks olemine kindlal kellaajal, sellelt töölt lahkumiseks ei piisa lahkumisavalduse esitamisest ning vähemalt