Norra edu põhineb koostööl ja uuringutel

maxresdefaultProjektimeeskond külastas Oslos paiknevat Atferdssenteret’it (The Norwegian Center for Child Behavioral Development), et uurida, kuidas  toimib koostöö Norras  toimivate noorteprogrammide ja jätkutoe mudelite osas.

1997 teadvustati Norras üleriiklikult tõsist puudust efektiivsest sekkumisest ja teenuste puudumisest probleemsete laste ja noorukitega tegelemisel. 1998 Norwegian Reseach Council esitas raporti, et „empiiriliselt toetatud perekonna ja kogukonna toetusprogrammid“ on tarvis hinnata ja analüüsida. 1998 arutati parlamendi tasandil vajadust tõhustada ja parendada teenuste, kompetentsi ja uuringute taset laste ja noortega tekkinud probleemide valdkonnas. 1999 osalesid kõik 19 maakonna tervishoiu valdkonna juhti rahvuslikus programmis „Parent Management Training and Multisystemic Therapy“. Riiklikul tasandil loodi Atferdssenteret, millel on 3 osakonda: laste, noorte ja uuringute osakond. Nii laste kui noorte osakondadel on 5 regionaalset allüksust.

Programmide jätkusuutlikkuse ja tulemused tagab uuringute osakond, kes järjepidevalt monitoorib programme ja jälgib mõju terviklikkust ning teeb uuringutel põhinevaid ettepanekuid muudatusteks ja rahastamiseks. Riikliku rahastamisega on tagatud tegevused: programmide valik, pikaajaline finantseerimine, tõenduspõhise tegutsemisviisi toetamine, töötajate koolitus ja supervisioon.

Rahvusliku strateegia elluviimiseks rajatud keskus koordineerib tegutsemisviisi, viib ellu poliitikat, koostab programme ja koolitab töötajaid. Eesmärgiks on jätta lapsed kodudesse ja mitte saata neid erikoolidesse, hoida lapsi ökoloogises keskkonnas ja olukorra muutmine toimub sotsiaalse võrgustiku baasil. Probleemsete laste vanematele tagatakse 6 kuu jooksul koolitus, lapsed on sel ajal asendusperedes. Edu võtmeks on perekonnal ja kogukonnal põhinev sekkumistaktika. Sama metoodikat edendatakse ka pagulasperede suhtes.

Süsteemi loomiseks saadi ideed Ameerikast, käidi konverentsil ja õppereisil ning seejärel otsustati ministeeriumite tasemel otsustati luua süsteem: PTMO (Parent Management Training)  – vanemate koolitusprogramm (3 alamprogrammi: PALS  (School-wide PBS model): koolide põhised (215 kooli osaleb programmis), TIBIR  (Early intervention For Children at Risks) – riskilapsed, PMTO – vanemate koolitusprogramm pagulasperedele). Teine programm: MST (Multisystemic Therapy) : FFT (Functional Family Therapy), (MTFC) (Multidimensional Treatment Foster Care, MST CM in drug abuse treatment ja uus „MATCH“ Modularizized treatment of children with anxiety, conduct problems and depressioon.

Alates 1999. aastast on 1200 last saadetud erikoolidest kodudesse tagasi, kuna leiti, et erikool võtab ära õpilaselt vastutuse. Kuritegeliku taustaga noorel on MST kaart, mille järgi politseil on teada, kes ja kus tema terapeut on. Vanemate koolituse eesmärk on mitte konfronteeruda, vaid seada vanem selge valiku ette – kas õpid uue programmi (MST) abil uusi käitumismustreid või läheb su laps vangi.

Oregoni mudel – vanemate koolitusmudel (Implementing Parent Management Training PMTO) on kasutusel alates 1999. 2011. aastaks oli koolitatud  383 kvalifitseeritud terapeuti, sest väljatöötatud ja tõenduspõhine sekkumine on hädavajalik, aga ebapiisav eduks, programm peab olema ka hästi korraldatud ja ellu viidud. Programmi mõju kohta tehakse regulaarsed mõju-uuringud.

Risikilaste programmi jaoks on koolitatud 2014. a 1237 praktikut 81 omavalitsuses. Vanemate koolitus põhineb: Brief Parent Training, Social Scills training, Parent Groups, School Consultation.

 

Põhjalikumalt käsitleti kohtumisel Oregoni mudelit (PMTO) ja selle kohandatud lühemaid vorme Norras (Brief Parent Training; Social Skills Training; Teacher Consultation, Assessment Tool), programmi TIBIR, programmi N-Pals, MST-d.

  1. projektimeeskonna konsulteerimine kohandatud motivatsiooni- ja sotsiaalsete oskuste programmi loomise osas

Soovitused efektiivse sekkumise kujundamisel:

– suunata sekkumine korraga paljudele antisotsiaalse käitumise põhjustele;

– tagada laiahaardelised teenused ja täishooldus;

– individualiseeritud teenused, pere-lapse-kesksed;

– koostöö perekonnaga, fookus perekonnal;

– sekkumised loomulikus, ökoloogiliselt valiidses süsteemis;

– teenused peaksid olema esitatud oskulikult, piisava intensiivsuse ja tugeva vastutustundega.

 

  1. konsulteerimine võrgustikutöö eduka käivitamise ja säilitamise osas jätkutoe pakkumisel.

Peamised soovitatud/Norras edukalt toiminud elemendid:

  • saavutada riiklik ja KOV-ide poolne rahastus (rakendus peab olema toetatud nii „top down“ kui „bottom up“;
  • kombineerida praktika uuringutega;
  • oluline on kindlustada pidev praktikute koolitus ja supervisioon;
  • pidev kvaliteedi monitooring (sekkumiste ja programmide „puhtuse“, tulemuslikkuse ja väljundite osas).

Lapse/noore käitumise muutmise ja jätkutoe pakkumise võtmekohaks on perekond ja kohalik keskkond. Siit järeldused:

  • kõik sekkumised, mida välja arendatakse ja rakendatakse probleemkäitumise ennetamiseks ja vähendamiseks, peaksid olema pere- ja kogukonnapõhised;
  • last tuleks hoida kodukeskkonnas (mitte ära viia erikooli); lisaks peaksid olema KOV-is kättesaadavad kohalikud teenused (sh psühholoogiline tugi ja programmid koolis);
  • kõik sekkumised peaksid olema teooriale ja uuringutele tuginevad ja hinnatud kontrollgruppide võrdluses.

Peamised väljakutsed Norras:

  • hoiak „See töötab USA-s, mitte meil“;
  • programmid on kogukonnapõhised, lühikesed ja manuaalile põhinevad (kõik ei ole nõus manuaalile põhineva programmiga);
  • monitooritakse sekkumiste „puhtust“ (paljudele ei meeldi monitoorimine ja standardiseerimine);
  • professionaalse autonoomia ja standardiseeritud sekkumise vaheline vastuolu;
  • kas liiga kallis või hea võimalus raha säästa.

Edutegurid:

  • tõeline huvi ja pühendumus poliitilisel ja administratiivsel tasandil empiiriliselt toetatud sekkumiste rahvusliku rakendamise suhtes;
  • rahvuslikuks treeningu, rakenduse ja uuringukeskuseks olek;
  • pühendunud rakendusmeeskonnad ja selged vastutusliinid;
  • terapeutide ja praktikute värbamisstrateegia;
  • laiaulatuslikud oskustele põhinevad programmid ja programmide monitooringusüsteemid;
  • püsivad võrgustikud lisatreeninguks, supervisiooniks ja konsultatsiooniks;
  • organisatsioonilised tegurid: tehniline abi, kaadri voolavuse juhtimine, pidevad praktikute treeningud;
  • programmi arendajate ja sidusgruppide suutlikkus motiveerida ja inspireerida Norra praktikuid;
  • positiivne tagasiside perekondadelt ja meedialt.

Kohaliku (KOV-ides) rakendumise aluseks:

  • kõrge probleemiteadlikkus ja soov sekkumisi prioriteedina hoida;
  • näost näkku-kohtumised coachinguks ja praktiliseks tagasisideks;
  • kannatlik ja sams pealekäiv leadership agentuuri poolt;
  • kohalike eestkõnelejate ja arvamusliidrite toetus;
  • kaadri voolavuse ennetamine ja pidev uue koolitamine;
  • koolituse/treeningu ja supervisiooni kõrge tase, hea praktiline toetus.