Ene Velström,

projektijuht ja koolitaja

 

2010.aasta sügisel käivitas Omanäolise Kooli Arenduskeskus Jõgeva- ja Tartu maakonna ning Tartu linna koolides projekti „Poiss ja tüdruk koolis“. Suurimat huvi väljendasid ning headeks koostööpartneriteks osutusid Torma, Laiuse ja Nõo põhikooli, Rõngu ning Luunja keskkooli ja Tartu Waldorfkooli õpetajad.

Mida projektis osalemine eeldas?

Eeldasime, et osalevate koolide juhid ja õpetajad on:

– huvitatud süvitsi tegelemisest põhikooli astme poiste ning tüdrukute erinevate vajadustega õpiprotsessis
– valmis algatama oma koolis õpikeskkondade mitmekesistamist
– rakendama poiste ja tüdrukute vajadustega sobivaid õppemeetodeid
– suurendama koostööd lapsevanematega
– valmis viima vajalikud muutused sisse töökavadesse

Mida projektis osalemine pakkus?

– Kahte kahepäevast koolitust „Poiss ja tüdruk koolis”, aitamaks mõista poiste- ja tüdrukutevahelisi erinevusi, suurendamaks vaatlusvõimet ja empaatiat ning andmaks juurde analüüsi- ja tegutsemisoskust, et koostöös kolleegide ja lapsevanematega luua kohaseimad tingimused poiste ja tüdrukute arenguks.

– Enne ja peale koolitusprogrammi viisid osalejad läbi koolisisese õpikeskkonna vaatluse, et teravdada pilku, mis toetab poiste ja tüdrukute õppimist, milliseid muutusi on võimalik sisse viia ja milline on muutuste mõju.

– Koolitusmoodulite vahepeal rakendasid õpetajad õpitut oma igapäevatöös, analüüsisid ja reflekteerisid tehtut ning korraldasid omavahelise vaheseminari, kavandamaks samateemalist koostööseminari lapsevanematega.

– Koos lastevanematega toimusid seminarid „Võrdsed võimalused hariduses“, et arutleda poiste ja tüdrukute parima kasvukeskkonna teemal, rakendades koolitusel kogetud koostöömeetodeid.

– Huvilised õpetajad ja lapsevanemad olid oodatud osalema teemalises sotsiodraamas „Poiss ja tüdruk koolis- väljakutsed ja võimalused“, et suunatud tegevuse ja arutluse kaudu väljendada ning kogeda erinevaid arusaamu soolise identiteedi ja vajaduste kohta, saada teadlikuks isiklikest uskumustest, mis takistavad või soodustavad koostööd poiste ja tüdrukutega.

Sotsiodraamad toimusid Nõo ja Torma põhikoolis- rohkearvulise osavõtjaskonnaga ja aktiivse tegutsemisega.

• Projekti käigus valminud infomaterjalid jäävad õpetajatele kättesaadavaks digitaalsel kujul Avatud Meele Instituudi kodulehel. Teemalise kokkuvõttena ilmub praegune väljaanne.

 

OSALEJATE ARVAMUSED:

Merle Pindmaa, Nõo Põhikooli pedagoog-metoodik

Tiiu Rosenberg, Nõo Põhikooli pedagoog-metoodik

 

Millest on tehtud väikesed tüdrukud?
Suhkrust ja jahust ja maasikavahust…

Millest küll tehtud on väikesed poisid?
Tiigrist ja konnast ja kutsikahännast…
(Inglise rahvalaul)

Mitte ainult uudishimust…

Nõo Põhikooli 16 uudishimulikku pedagoogi kogunesid 2011. aasta veebruaris-märtsis neljaks õppepäevaks õppejõud Ene Velströmi koolitusele. Õpetajate sooviks oli teadmisi täiendada uusimate suundade ja uurimustulemustega, mis puudutavad soolise erinevuse seisukohti. Teadvustasime vajadust osata paremini oma hoiakuid ja käitumist jälgida olemasolevate ja edaspidi tekkida võivate vastavasisuliste probleemide ilmnemisel.

 

Kasutati aktiivõppe meetodeid

Materjalide edastamiseks kasutas õppejõud mitmeid meetodeid: miniloengud, arutlused, diskussioonid, rühmatööna vastastikuse õpetamise meetodit, mosaiikrühmade meetodit jt. Õppemoodulite vahel turgutati tähelepanu liikumismängude ja -harjutustega. Osalejad said teha aktiivset mõttetööd.

 

Ajutegevuse funktsionaalsetest erinevustest

Huvitav oli teada saada poiste ja tüdrukute ajutegevuse erinevustest. Loetlegem siin mõned, mis vajavad koolis märkamist.

Esiteks: poiste aju küpseb hiljem ja aeglasemalt kui tüdrukutel. Enam on kasutuses parem ajupoolkera, vasak ajupoolkera hakkab tööle hiljem. Tüdrukutel hakkab vasak ajupoolkera tööle varem. Sellest väitest tulenevalt on arusaadav, miks on põhikoolis märgatav tüdrukute aasta-paari võrra kiirem areng. Klassiõpetajad on märganud, et kooli tulles on tüdrukud palju asjalikumad, sotsiaalselt küpsemad. Vanema astme õpetajate tähelepanekul jõuavad poisid õppetöös tüdrukutele järele alles gümnaasiumiastmes.

Teiseks: poistel liigub emotsionaalsust tekitav info kõigepealt ajutüvve, tekitades „löö-jookse” sündroomi, tüdrukutel seevastu liigub info ajukoorde, lubades tekkivat reaktsiooni enne analüüsida. Sellepärast püüavadki poisid kooli koridorides vahetundides esimesel võimalusel meeletult joosta ja omavahel tõugelda, füüsiliselt kontakteeruda. Poistele on loomuomane liikumine ja tegutsedes õppimine, paigalistumine koolitunnis on neile raske ja väsitav.

Kolmandaks: poisid töötlevad infot kindlat kava järgides, neil on raske võtta uut lisainfot eelmist analüüsimata, lõpetamata. Nad keskenduvad kiiresti eesmärgile, kuid suunda on raske muuta. Seega- andkem poistele üks ülesanne korraga!

Neljandaks oli hea teada saada, et tüdrukud mõistavad paremini sõnadesse vormitud keelt. Poisid seevastu mõistavad paremini mitteverbaalset keelt. Seega on poistele vaja tegevusi ette näidata. Näiteks kodunduse tunnis tuleb näidata kurgi viiludeks (ratasteks) lõikamist, sest sõnalisest selgitusest ei piisa.

Viiendaks: poistel on hea ruumiliste seoste leidmine, tüdrukutel aga nõrgem. Joonestamise tunnis näiteks Monge` meetodiga töötades taipavad poisid kiiremini kujutiste kolmvaate projekteerimise viisi kui tüdrukud.

 

Hormonaalsed erinevused ja sellest johtuvad tagajärjed

Meestel ja naistel (poistel ja tüdrukutel) on samad hormoonid: östrogeen, progesteroon, testosteroon. Nende hormoonide toime on vastandlik. Hormoonide tase varieerub ning mõjutab otseselt käitumist ja õppimist. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi.

Testosteroon on meeste kasvuhormoon, seksuaalsete impulsside ja agressiivsuse hormoon. Poistel on 5-7 testosteroonivoogu päevas – sellest tulenevalt võib esineda agressiivse tujukuse hoogusid või enesesse tõmbumist. Tänu testosterooni rohkusele on poistel paremad tulemused liikumisega seotud tegevustes, materjalidega tegutsemisel, võistlemises, juhtimises. Poiste väga kõrge ja üksteisest 3-4 korda erinev testosterooni tase paneb neile vajaduse pidevalt üksteiselt mõõtu võtta ja tegeleda kehaliste liigutustega ( näiteks kõõluvad tunnis tooliga, kolistavad, rabelevad, kukuvad). Poisid võistlevad ja võitlevad omavahel, see hoiab testosterooni kõrgel ning suureneb võimalus testosteroonisõltuvuse järele. Seepärast on soovitav poistel tegeleda spordiga, võistlemisega ja aktiivsust nõudvate tegevustega.

Progesteroon on naiste kasvuhormoon, järglaste saamise ja nende eest hoolitsemise ning sotsiaalsete suhete hormoon, mis tekib munasarjades. Tüdrukute meeleolu sõltub progesteroonitasemest. Juba ühe õppetunni jooksul võime märgata meeleolu muutusi. Tüdrukute empaatiavõime on suurem kui poistel. Progesteroon ei võimalda naistel kaua püsida tippjuhi ametites.

Östrogeen on rahustav hormoon, impulsikontrolli hormoon. Tüdrukutel on selle hormooni tase kõrge. Mida kõrgem see nivoo on, seda paremini nad tulevad toime stressiga. Tüdrukute östrogeeni kõrge tase võimaldab paremini keskenduda ja olla edukam suulist väljendust nõudvate ülesannetega. Nende tulemused on paremad tasemetöödes, eksamitel, kontrolltöödes. Tüdrukutel jääb õpitu paremini meelde ja nad mäletavad rohkem.

Soolist käitumist mõjutavad ained

Inimestel on erinev hulk ajukemikaale, naistel on neid rohkem kui meestel. Serotoniin – rahustuskemikaal. Põhiline asukoht seedekulglas, ülejäänud 10-20% sellest närvisüsteemis. Serotoniin lisab tajutule emotsionaalsust. Inimene võib kalduda ükskõiksusest sügava emotsionaalsuseni.

Oksütotsiin – empaatia ja rahustuskemikaal. Naiste üheks reaktsiooniks stressile on oksütotsiini tekkimine, mis paneb hoolitsema, leidma sõprust ja tegema koostööd omasoolistega. Kuna meeste oksütotsiini vallandumine on vähene ja kaetud testosterooniga, siis mehed ei ole valmis reageerima teiste valule ja vajadustele kiiresti ning olema kohe empaatilised.

Dopamiin annab osaliselt motivatsiooni, emotsioone, mõnutunnet ja liikuvust. Vähendab agressiivsust, suurendab meeldiva poole püüdlemist, võimaldab ohtude eest põgenemist, vähendab stressi.

Kortisool mõjutab stressiga toimetulekut ja võib toetada või takistada
õppimist sellega, et aju on sunnitud tegelema pigem olelusvõitlusliku
pingega (võitle või põgene). Krooniline stress kahjustab mälu, tähelepanuvõimet, soosib valede otsuste tegemist ja ebaadekvaatset käitumist. Kehatemperatuuri ja erksuse ööpäevane rütm sõltub hormoonide melatoniini ja kortisooli sekretsiooni tasemest. Inimesed on loiumad hommikul ja varajasel pärastlõunal. Uuringud on näidanud, et subjektiivne tähelepanelikkus ja visuaalsete ülesannete täitmise kiirus on madalam varahommikul. Et valgus mõjutab kortisooli taset organismis, muutes inimesed erksaks, aitab kõrgem valgustustihedus vältida hommikust unisust ja parandada õppimist. Õpilased, kes õpivad päevasel ajal, on parema sooritusvõimega.

Poiste ja tüdrukute meelte erinevused

Poisid eelistavad soolast maitset, tüdrukud magusamat ja on tundlikumad kibedale, nende haistmine on tundlikum. Poistel on kuulmine nõrgem (soovitav on panna nad klassis ettepoole istuma), tüdrukutel on kuulmine ergas ja seetõttu võib tunduda neile tavahäälega öeldu karjumisena. Poisid näevad valges paremini kui hämaras, tüdrukutel on see aga vastupidi. Iga kuue viisipidaja tüdruku kohta on üks viisipidaja poiss. Tüdrukutele meeldib tunnetest rääkida, poisid ei taha tunnetest rääkida.

Soolised arhetüübid

Tutvusime põhjalikult R.Moore`, D.Gillette teoses „Kuningas. Sõjamees. Maag. Armastaja. Teekond küpse mehe lätetele” (Huma 2000) kirjeldatud arhetüüpidega. Rääkisime läbi ka vastava tüübiga seotud laste kirjeldused: jumalik laps, kangelane, varaküps laps ja oidipaalne laps. Püüdsime oma koolist leida selliste laste arhetüüpe. Arutlustes selgus, et päris puhtaid tüüpe pole siiski olemas. Aga kasulik oli nendest rääkida, et tajuda isiksuste omapära ja vastuolulisust. Mõista paremini laste käitumist ja osata neid efektiivsemalt suunata ning mõjutada.

 

Kursuselt saadud kogemused, teadmised, mõtted

– Leidsime, et koolis on soolisel aspektil oluline tähtsus. Õpilaste mõtteid ja tegevusi reguleerib nende sooline kuuluvus.

– Meie kursus arvas, et poiste ja tüdrukute koosõppimine koolis on soolise võrdõiguslikkuse vaatepunktist õige. Poisid ja tüdrukud peavad harjuma koos olema, õppima üksteise erinevuste ja tunnetega arvestama.

– Kaasaegses koolis peaksid poisid saama ennast rohkem välja elada, energiat kulutada. Poiste mängus pole alati agressiivsust ja vägivaldsust. Neile tuleb koolis võimaldada teadmisi omandada tegutsedes ning väärtustada nende mehelikke jooni.

– Poisse peaks koolis julgustama rohkem oma tundeid väljendama, õpetama koostööd tegema, vähem võistlema, sest siis paranevad ka hinded.

– Tüdrukutele tuleks anda rohkem võimalusi juhtpositsioonil olemiseks, väitlemiseks, oma seisukohtade avaldamiseks. Õpetajad koostöös õpilastega peaksid neile andma võimaluse ise mõelda välja tegevusi konfliktide lahendamiseks (klassirahu, tõrjutus, koolikiusamise probleemid) .

– Koolis peaks toimima efektiivne meeskonnatöö kolleegide vahel. Koostöö kooli ja kodu vahel tuleks püüda veelgi paremaks muuta. Kooli oleks vaja tööle rohkem meessoost õpetajaid.

 

Sotsiodraama

Jätkuna koolitusele „Poiss ja tüdruk koolis“ neljale koolituspäevale veebruaris ja märtsis toimus maikuus sotsiodraama. Sellest võtsid osa lisaks Nõo Põhikooli õpetajatele ja lastevanematele õpetajad Rõngust .

Alustasime nö soojendusringiga ja jätkasime tööd rühmades. Osalejatel oli tarvis end mõelda 5-, 8-9- või 13-aastaseks poisiks-tüdrukuks, olla lapsevanem, õpetaja või psühholoog. Osalejatel („poisid-tüdrukud“)tuli lahendada konkreetne situatsioon, seejärel pakkusid lahendusi, analüüsisid olukorda lapsevanemateks, õpetajateks, psühholoogideks kehastunud kursuslased.

Eestlastele omaselt ei saanud me alguses hoogsalt vedama ega pärast pidama. Kaasaelamise ja vabastavaid naerupahvakuid kutsusid esile osaliste intensiivsed sisseelamised oma rollidesse.

Tore oli jälgida kolleege teisi rolle täitmas. Märksõnana jäi kõlama, et analüüsi ja teaduslikke fakte probleemidele oleks võinud rohkem olla.

Erle Mägi, Rõngu Keskkooli muusikaõpetaja

Möödunud sügisel teatas meie kooli direktor õpetajatele, et tulemas on üks koolitus, kus ta soovitas töötajatel osaleda, kuna seal räägitavat poistest ja tüdrukutest. See tekitas minus esmalt vastakaid emotsioone, kuna õpetajana olen töötanud peaaegu 10 aastat, mis on minu arust piisav aeg mõistmaks poisi ja tüdruku erinevusi. Istusin siis mõnda aega endamisi ning mõlgutasin mõtteid oma perekonnast, kus kasvab kolm poissi, neist noorim 2- aastane ja imelikul kombel peatusin siis mõttekäiguga oma vanaemal, kes peab lähipäevil oma 95. a. juubelit. Neli põlvkonda poisse ja tüdrukuid on minu ümber ning see avastus tekitas minus pisut hirmu, veidi kurbust, aga kõige rohkem põnevust. Jõudsin selgusele ja kritiseerisin end mõttes nii primitiivse arvamuse eest, et mis mul ikka poisi ja tüdruku kohta teada tarvis…

Olles üheskoos oma kolleegide ja aruka koolitajaga, tekkis hubane interjöör, mis aitas rahuneda igapäevapingetest. Meie kõrval ja ümbruses on sageli inimesed, kes oma sisemaailma hoiavad kramplikult lukus isegi iseenda ees. Mingil määral on see kindlasti ka eestlasele omane ja kasvatusest tulenev kargelt põhjamaine ” iseendaga toimetuleku” sündroom. Inimene tunneb, et kui tema on sündinud poisiks, kellest kasvab mees, siis ei sobi tal nutta ega liiga avatult naerda, vaid tuleb olla tõsine ja asjalik ning natukene ka uhke. Väike tüdrukutirts, kes küll lapsena kilkas ja jooksis vahetus siiruses oma vanaisale sülle, ei söanda naisena taolisi liialt avatud olemist endale lubada. Sellised raamid on kahtlemata väga olulised. Täiskasvanud inimene peab tunnetama olukorra adekvaatsust ning oskama reageerida õigeaegselt ja käituda kohaselt erinevates situatsioonides. Sellised on raamid, mida igaüks peaks teadma. Kuid mis saab siis, kui meie ümber on ööpäevaringselt raamid? Kui me ei suuda enam rõõmu tunda tõusvast päikesest ja õitsvatest sirelitest? Ühel hetkel võib juhtuda, et me ei taju reaalselt enam oma rolli tõelist olemust.

Siinkohal tahangi peatuda koolituse ” Poiss ja tüdruk ” tähtsusel enda jaoks. Need tsüklid pakkusid arutlust soorollidest, nende muutustest ja põhjustest hällist kuni hauani. Oluline on märgata pisikesi muudatusi nii lapses kui ka täiskasvanus. Nendesse tuleb suhtuda vastavalt muutuse kaldele, kas siis tunnustavalt või lihtsalt kehtestavalt. Tavaliselt arvatakse, et täiskasvanud inimene peab endaga ise hakkama saama. Me eeldame seda nii majanduslikus kui ka vaimses vallas. Paraku näen, et emotsionaalses plaanis peab tänases maailmas täiskasvanud inimesele kindlasti rohkem tähelepanu pöörama. Praegune küps tööpõlvkond on sirgunud veel nõukogude-aegses kindlate kasvatusprintsiipidega valdavalt innukas peres, kus ei olnud kombeks avada oma hingesopis tekkinud sasipuntraid. Inimene pidi olema tugev ja liigsele hingelisele avatusele ei vaadatud just hea pilguga. Taasiseseisvunud Eesti ei ole enam lapsekingades. Hakatakse üle saama nabapluuside kandmishullusest ning mobiiltelefonide eksponeerimisest. Tasa ja targu jõuavad meieni avatud maailma arukad võimalused. See on vaimne küpsus, milleni jõudmine on aeganõudev, kuid ihaldusväärne. Iga poiss ja tüdruk tunneb end väärtuslikuna juba varajases lapseeas, kui teda ümbritseb siirus, tarkus ja mängulisus.

Endla Viesemann

C. R . Jakobsoni nim Torma Põhikooli õppealajuhataja

Poisid ja tüdrukud Tormas

Mõte, et poistele pöörame vähem teadlikku tähelepanu kui tüdrukutele, selgus juba aastaid tagasi, 2003.-2004. õppeaasta analüüsist. Mida oleme pärast seda ette võtnud, et kujundada nii poiste kui tüdrukute kasvamisele tuge pakkuvat mõtteviisi ja aidata oskuste omandamisel?

– Oleme korraldanud koolitusi. 2004.-2005. õppeaastal toimus AMI koolitus „Poiss koolis“ ja Ene Kulasalu viis läbi ka samateemalise arutelu lastevanematega. 2007.a koolitas Tõnu Ots teemal „Poiste ja tüdrukute murdeealised erinevused” õpilasi, õpetajaid ja lastevanemaid. 2011.a osalesime AMI projektis „Poiss ja tüdruk koolis“, mis oli mõeldud nii õpetajatele kui lastevanematele.

– Traditsiooniks on saanud isade ja poegade ning emade, tütarde ja vanaemade nädalad, samuti isadepäevade ja perepäevade tähistamine.

– Alates 2002.a toimuvad kooli laagrid, mis sisaldavad ka poiste ja tüdrukute teemalisi programme.

– Viime läbi poiste ja tüdrukute kohtumisi huvitavate meeste ja naistega, et kasutada eeskuju mõju. Kohtumas on käinud Ott Koppa, Andi Einaste, Alar Sikk, Andrus Salu, Aigars Ritenieks, Kalev Jalasto, Margus Murakas, Peep Põdder, Erki Nool, Silja Piir, Erika Salumäe, Päästeameti ja Piirivalve esindajad, Kaitseliidu liikmed (meie oma kooli lõpetajad).

– „Tagasi kooli“ raames on käinud emad ja isad tunde andmas.

– Tunnustame ja tiivustame kodutütarde ja noorkotkaste aktiivset tegutsemist.

– Oleme loonud erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks ja võimete arendamiseks (peotantsukursused, koorid, näitering, puhkpill, poiste hulgas on populaarne korvpall ja tennis, tüdrukutel võrkpall jne).

Usun, et Torma koolielus tervikuna tunnevad poisid end hästi ja tüdrukud end hästi. Poiste ja tüdrukute teema vajab aga pidevat tähelepanu ja huvitav on koos otsida vastuseid korduvatele küsimustele: kuidas tunnis õpilasi paremini tööle rakendada? milliseid töövõtteid kasutada? kuidas leida erinevate õpilastega kontakti? kuidas motiveerida õpilasi?

Projekt teostus koostöös SA Innove ja Euroopa Sotsiaalfondiga (meede „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“).