Projekti kokkuvõte:
Eesti Noorsootöö Keskuse eestvõttel teostas Omanäolise Kooli Arenduskeskus 2014.a kevadtalvel projekti „Mõjutusvahendite mitmekesistamine ja võrgustikutöö tõhustamine“.
Siit lehelt leiab projekti kokkuvõtte, koos koolitajate ja osalejate tagasidega ning viited erinevatele materjalidele.
3- päevased koolitus- supervisioonid toimusid Eesti 4 piirkonnas (Põhja, Ida, Lõuna ja Lääne), osales 96 riskikäitumisega noortega tegelevat spetsialisti ja vastavalt projekti eesmärgile soovisime tõsta osalejate teadlikkust ja tegutsemise mõjusust kogukonnapõhise võrgustikutöö tõhustamise ja alaealiste komisjoni suunatud lastele kohaldatavate mõjutusvahendite mitmekesistamise osas.
Tutvu materjalidega:
U. Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogilise süsteemiteooria skeem:
Vastab koolitaja Ene Velström:
Milline see olukord üldiselt tundub: mis on juba olemas, millele saaks muutuste protsessis toetuda? millised oskused, hoiakud/mis veel on puudu, vajavad igal juhul edasiarendamist?
Olemas on soov töötada laste/noorte hüvanguks, paljud seovad seda oma missiooniga. On organisatsioone, kes on noorte mõjutamist rohkem mõtestanud (Ruacrew, Viru vangla, noortekeskused), on rohkelt kogemusi töös noorte ja nende vanematega
Puudu on mõtestatus ja teadmised-oskused, mis mõjub ja mõjutab teise inimese arengu toetamisel. Edasiarendamist vajavad:
– Abistaja baashoiakud (teise aktsepteerimine, sotsiaalne soojus, empaatia, ehedus, usk, et teine on iseseisev inimene ja saab hakkama)
– sotsiaalsed oskused (kehtestamisoskused, probleemilahendamisoskused ja –meetodid)
– teadmised ealistest arenguvajadustest
– koostöökompetentsid
– isiklik refleksioon ametialaseks kasvuks
Kuidas te täna täiustaksite koolitusprogrammi?
Täiustaksin mahuga 2+2 päeva ja suurendaksin supervisiooni osakaalu, kuna nii eneseväärtustamise kui lahendusmeelsuse suurendamise ja koostööoskuse järele ilmnes suur vajadus. Praegu on olukord pigem selline, et inimesed on peamiselt karistanud praeguste mõjutusvahenditega last ja pole osanud tegelda lapse lähima sotsiaalvõrgustikuga või laiemalt võrgustikutööga, et lapsel oleks võimalik oma keskkonnas toime tulla.
Läbi mõelda tuleks ka gruppide suurus – vähendaksin grupikoosseisu 18- liikmeliseks, , kuna 24- liikmelises grupis jääb kannatajaks isikliku arengu toetamine.
Samuti võiks, komplekteerida efektiivuse mõttes grupid võrgustikuosa eri liikmetest (näiteks noortekeskuse esindaja, kriminaalhooldaja, sotsiaaltöötaja, noorsoopolitseinik jne), et grupis endas oleks võimalikult mitmekülgne teave ja kogemus- põhjuseks see, et ametnikud ei tea, mida teised ametnikud noorte heaks teevad ja millised võimalused neil on.
Millised võiksid teie arvates olla jätkutegevused samade gruppidega?
Jätku soovi väljendati mitmes grupis, oldi valmis panustama 3- aastasesse õppesse ja inimese tõid ise välja, et pikemaaegse õppega on võimalik käivitada soovitud muutust. Ideaalis võiks jätkata kõigi 4 grupiga tervikprogrammi II osaga.
Väiksema sammuna võiks pakkuda samadele gruppidele 4- päevast (2+2 päeva) koolitus- supervisiooni jätku, millest 1. moodul oleks käsitletud oskuste supervisioon ja 2. moodul võrgustikutöö meetodite koolitus.
———————————————————————————————————————————————————–
– Õppimist soodustavate asjaoludena toodi esile: kaasakiskuvate aktiivõppe meetodite kasutamine, hea keskkond, erinevate ametite ja kogemustega inimesed, elulised (ja mitte ilustavad) lähenemised ja näited, pädevad koolitajad, praktiliste kogemuste kuulamine, hinnangutevaba ning vaba arutlemise võimalus.
– Õppimist takistavate asjaoludena toodi välja liiga suur grupp, mõne inimese väiksem avatus ja sellest tekkinud ärev õhustik supervisioonil.
– Iseseisva töö kasuna/olulisusena toodi välja: noore märkamine suurenes; suurenes oskus sildistamata toetada tugevusi; tekkis julgus võrgustik kokku kutsuda; tegutseda kiiresti; võrgustiku lüli saab asendada; avatud võrgustiku toimimine; info kiire liikumine võrgustikus; tõdemus: toetad peret, toetad last; pere ja laps vajab ja tahab muutust
– Esimesed sammud, mida osalejad võrgustikutöös teha kavatsevad, et nende võrgustikud toimiksid tõhusamalt: fikseerida võrgustiku eesmärgid- ühine eesmärk on ülioluline; võrgustikku leida õiged liikmed, „vidin“liikmed ära; juhi olemasolu igas võrgustikus tähtis; pere toimimine kõige tähtsam; tähtis võrgustiku inimeste professioon; panustada pere koostöövalmidusse; ei maksa Timurit mängida, selgitada välja, kas abi vaja on; tahe võrgustikku koos hoida. Tekkis soov edasi uurida motivatsiooni teemat ning kavatseti anda koolitusteemadest ülevaade oma kolleegidele.
– Lahkuti positiivse tundega, rahulolevalt, sooviti jätkukoolitust ning oldi optimistlikud õpitu rakendamise suhtes.
Täname kõiki osalejaid ja projekti õnnestumise erinevaid osapooli!
U. Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogiline süsteemiteooria
Marju Selg avab oma artiklis “Võrgustikutöö, juhtumikorraldus ja supervisioon – kolm päästvat ideed Eesti lastekaitse
erialadiskursuses” nende 3 nähtuse tagamaid ning tõstatab küsimuse Eesti sotsiaaltöö teadlikuma arendamise vajalikkusest.
Loe lähemalt: http://www.sotsioloogia.ee/esso4/40601.pdf