Lapsed, teie ajud ei tööta!
Nüüd on selge ka põhjus, miks see nii on, ja miks õppimine koolis sageli nõnda vaevaliselt käib. Neuroteadlased on ajupilte uurides leidnud mehhanismi, mis näitab, et stress ja ärevus takistavad normaalset õppimist.
See on sinu aju
Liigne stress vähendab tunduvalt võimet asju meelde jätta ning kahandab tahtejõudu ja võimet ennast motiveerida. See on viinud tõdemuseni, et kõigepealt tuleb luua õppimiseks sobivad tingimused, et üldse mingisugune õppimine üldse toimuda saaks.
Tõestatud viisid motivatsiooni tõstmiseks
Viimase kahekümne aasta edasiminekud aju ja närvivõrkude uurimises, on andnud piisavalt tõendusmaterjali, et toetada õppijakeskset haridusmudelit.
Uuringud näitavad, et õpetöö, mis on seotud õpilaste huvide ja varasemate kogemustega, aitab õpilastel mõista ka seda, mis neile veel võõras on. Asjakohased, ehk õpilase enda elu ja kogemustega seotud tunnid, aitavad noortel end tunda partneritena oma hariduse kujundamisel.
Õppetöö peab olema stimuleeriv ja väljakutseid pakkuv, ilma et ta oleks õpilasi hirmutav. Õppekavas nõutav on saavutatav ka ilma stressi, ärevuse, igavuse ja võõrandumiseta, mis on ühed põhilised emotsioonid, mida õpilased kooliga seoses kohe nimetavad. Õppimine saab olla tõhus vaid siis, kui klassis toimuv on noorele motiveeriv ja kaasahaarav.
Peatage maakera, ma tahan maha
Praegune progressitempo, millega järjest edasi liigume, on kiire ning meid ümbritsev üpris stressirohke, see pole laste jaoks just parim keskkkond, kus nende ajud ja nemad ise igapäevaselt areneda saaksid. Koolidel on siinkohal võimalus pakkuda stardiplatvormi, kus aju ehitust ja arvestavad meetodid ja kaasamine, annavad meie väikestele rakettidele lisaks akadeemilisele haridusele ka eluga rahulolu.
Teadlane annab oma sõna
Teadlased lubavad: et kui õpetajad kasutavad rohkem meetodeid, mis aitavad vähendada stressi ja luua positiivset õpikeskkonda, siis muutuvad õpilased emotsionaalselt küpsemateks ja suudavad tõhusamalt õppida ning saavutada paremaid tulemusi. See tundub igati loogiline ja usutav.
Stress segab uute seoste teket
Ajuosa, mida kutsutakse mandelkehaks, reageerib peamiselt hirmule ja ärevusele. Uuritud õpilased, kellel mandelkeha oli üleaktiveeritud, kurtsid pideva jõuetuse ja ärevuse üle. Neurokuvamise tehnoloogia abil, on võimalik näha, et neil lastel, kellel oli stressist põhjustatud mandelkeha ületalitlus, ei liikunud uus informatsioon mandelkehast edasi mällu ega ei moodustunud ka õpitu kohta uusi seoseid.
Kui kogeme palju halbu ja halvavaid tundeid, siis jõudu millegi muuga tegeleda ei ole ning siis ei jäägi kunagi meelde ka see, millal oli Hirvepargi miiting ja kes on polüestrid.
Mis on nüüd selge, on see, et tõenduspõhine uurimustöö näitab, et vajadus emotsionaalselt turvalise õpikeskkonna järgi pole mingi pehmode ja hipide salavandenõu, vaid viis kuidas aju töötab – kui õpilased on stressis, uut infot vastu ei võeta. Punkt.
Õnneliku ümbruse mõju
Kõige vingemad avastused, huvitavamad seosed, innovatsiooon ning ahhaa-elamused sünnivad turvalises ja iseseisvat mõtlemist julgustavas ümbruses, kus õpilastel on toeks teda ümbritsev keskkond ja kasutusel kogu tema ajupotentsiaal.
Nüüd jääb ainult üle soovida, et teaduslikud avastused, koos tahtega pakkuda lastele parimat, veel kiiremalt kõikidesse koolidesse jõuaksid.