Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta.
Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest eemal hoidma.
Levinud on hoiak, et seadusrikkujaid koheldakse alaväärtuslike inimestena, kes ei väärigi austust eneseväärikust ja kelle põhiõigused ei vajagi kaitsmist.
Sellised arvamused ja valearusaam, et karistamine ja konfrontatsioon vähendab retsidivismi, on viinud kaineks ehmatavate (inglise k. scared straight) programmide ja vanglarežiimideni, mille eesmärk on maksimaalne kontroll ja karistus iga hinna eest.
1978. aastal Ameerika Ühendriikides linastunud teleseriaal “Scared Straight!” näis seda arvamust kinnitavat ja viis sellise mõtlemise massidesse. Noored kriminaalid, kes veel vanglakaristust kandnud polnud, viidi mõneks tunniks ekskursioonile vanglasse ja neile näidati sealset elu, hiljem jälgiti nende elukäiku ja saatevaatajad tegid järelduse, et vanglakülastus aitas neil edasistest kuritegudest hoiduda. USA-s lõppes vaimustus projektist sellega, et 11 osariiki viisid sisse Scared Straight-il põhinevad ehmatusinterventsioonid.
Hiljem teadusuuringute käigus läbi viidud eksperimendid, kus kasutati täpsemate tulemuste saamiseks ka kontrollgruppi, keda vanglasse ei viidud, näitasid, et need inimesed, keda heale teele ehmatada püüti, sooritasid 68-71% tõenäolisemalt kuriteo kui need, kellele seda sekkumist ei tehtud. 2004. aastal Washington State Institute for Public Policy poolt läbi viidud uurimus näitas, et iga Scared Straight programmile kulutatud dollar tekitas ühiskonnale lisakulusid 203.51 dollari eest.
Soovitus on seetõttu kasutada kuriteoennetuseks sekkumisi, millel on tõestatud mõju nagu näiteks mentorlusprogrammid, mis kasutavad positiivseid inimsuhteid, et noori motiveerida ja jõustada, et nad saaksid ise teha parimaid valikuid oma elu puudutavates küsimustes.
Paljuski on see inimlik soovida kannatusi põhjustanud inimesele kannatusi, kuid samamoodi on inimlik ka mõelda, mis aitaks ka kannatuse põhjustajal kõige paremini oma käitumist muuta. Meil on võimalik õppida teiste kogemusest ja kasutada teaduslikke ja ennast tõestanud lähenemisi oma eesmärkide saavutamiseks.
Markus Tani, projekti ekspert