Blogi

1. Vähem kohustuslikku formaalset haridust = Rohkem valikut Kool algab seitsmendast eluaastast, mitte varem, kuna lapsed vajavad aega, mil nad saavad olla lapsed. Pärast üheksandat klassi on kõigil valikuvabadus, kas jätkata gümnaasiumiharidusega ja jätkata hiljem õpinguid ülikoolis (58%), omandada kvaliteetne ja alati hinnas kutseharidus kutsekoolist (peaaegu 38%) või siis siseneda tööturule (alla 4%). Head valikud ja vabadus valida tagab

Projekt „NOORTE SOTSIAALNE TOIMETULEK KOOSTÖÖVÕRGUSTIKU JA MOTIVATSIOONIPROGRAMMI TOEL“on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ avatud taotlusvoorust „Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele“. Taotlusvooru eesmärgiks on ennetada vanglast või erikoolist vabanenud noorte seas kuritegude korduvat toimepanemist ning see on välja kuulutatud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt. Projekti partneriteks on Viru Vangla ja Valgamaa Arenguagentuur. Projekti pikaajaline

Mis on konflikt ja kuidas seda vahendada?  Ene Kulasalu, OK Arenduskeskuse tellimuskoolituste juht selgitab, millal on vajalik konflikti vahendada ja kuidas seda teha. Konflikt on inimeste omavahelises suhtes mittemõistmise tagajärjel tekkinud emotsionaalse pinge suurenemine, mille tõttu suureneb oht teisele halvasti öelda või kasvõi füüsiliselt haiget teha. Rõhk on siin kahel sõnal „suureneb oht“. Konflikt tekib

See pole konn ega kala, vaid AMI sai haridusauhinna Harri, kes on ennast meie kontoris mõnusasti sisse seadnud. Avatud Meele Instituut tänab kõiki oma sõpru ja toetajaid ning avaldab sel puhul väikese intervjuu Noored Kooli 3. lennu lõpetajatega. * Harri on haridusuuendaja, kes armastab õppimist. Ta on julge ja hooliv ning usub muutuste võimalikkusesse. Harrid meisterdav

Lapsed, teie ajud ei tööta! Nüüd on selge ka põhjus, miks see nii on, ja miks õppimine koolis sageli nõnda vaevaliselt käib. Neuroteadlased on ajupilte uurides leidnud mehhanismi, mis näitab, et stress ja ärevus takistavad normaalset õppimist. [fusion_builder_container hundred_percent=\”yes\” overflow=\”visible\”][fusion_builder_row][fusion_builder_column type=\”1_1\” background_position=\”left top\” background_color=\”\” border_size=\”\” border_color=\”\” border_style=\”solid\” spacing=\”yes\” background_image=\”\” background_repeat=\”no-repeat\” padding=\”\” margin_top=\”0px\” margin_bottom=\”0px\” class=\”\” id=\”\”

Suled on ammu juba koolidest kadunud, kuid kas uuel aastal ka üldse enam pliiatsit vaja läheb, selles on järgmine küsimus? Nüüdseks on enamus õpetajatest juba leppinud sellega, et sülearvutid ja nutitelefonid on tulnud selleks, et jääda. Erinevate nutiseadmete igapäevaellu ning klassiruumi saabumine on pannud aga mõtlema, mis saab siis vanast heast pliiatsist ja paberist ja