Kõikjal üle maailma ollakse otsimas häid lahendusi, kuidas õppimine koolis muutuks järjest õppijakesksemaks ja tooks kaasa parimad õpitulemused. Samas on ainult mõned koolid selles edu saavutanud. Ilmselt ei ole olemas ühte lahendust, mis sobiks igas olukorras, kuid kindlasti on võimalik välja tuua ühiseid tunnuseid, mis innovaatiliste lahenduste edukat rakendumist takistavad. Kui me suudame märgata ja lahti harutada need takistavad tegurid, on suurem lootus saavutada edu. Valisime välja 8 põhjust, miks innovatsioon hariduses sageli ei õnnestu.
Kooli muutusteks valmisoleku ala- või ülehindamine
Haridus on kompleksne teema. Haridus hõlmab mitmeid sidusrühmi ja muudatused võtavad aega. On väga oluline adekvaatselt hinnata kooli valmisolekut üheks või teiseks muutuseks. Ja see ei ole otsus, mis võiks tugineda vaid ühe inimese nägemusele.
Valmisoleku hindamiseks on oluline võtta aluseks terviklik lähenemine, mis hõlmaks erinevaid olulisi dimensioone: inimesed, finantsid, aeg, infrastruktuur, kogemus jne. Sellise analüüsi koostamiseks on vajalik kaasata erinevaid sidusrühmi, mis lõpptulemusena annab parima ülevaate hetkeolukorrast.
Kui see samm on tehtud, on adekvaatse info põhjal võimalik juba asuda planeerima ja saavutatavaid eesmärke seadma.
Juhtkonna vähene osalus
Koolis, nagu igas teises organisatsioonis, sõltub edu saavutamine valitud juhtimisstrateegiast. PISA tulemused näitavad selgelt, et kui koolijuhid suunavad oma tähelepanu õpitulemuste parandamisele igas klassis, efektiivsele juhtimisele ja uute õppimise-õpetamise praktikate loovale rakendamisele, toob see kaasa paranenud tulemused.
Ka Soome, kes on enda õpitulemustega edetabelite tipus, rõhutab koolijuhi keskset rolli. “Pole kahtlust, et organisatsioon võib saavutada suurepäraseid tulemusi, kui juhtkond on suunanäitaja. See tähendab strateegilist mõtlemist, pidevalt uute koostöövõimaluste otsimist ja enda meeskonna võimekusse panustamist. Sama kehtib ka koolides, kus on isegi veel olulisem, et juhid ei jääks kinni argipäeva rutiini ja jooksvate probleemide lahendamisse.” – ütleb Teadmistepõhise Majandusfoorumi nõukogu (Knowledge Economy Forum Council) juht Mindaugas Glodas.
Tegevuskava puudumine
Ilma strateegiata on rakendamine sihitu ja ilma rakendamiseta on strateegia kasutu. Koolide juhtkonnad alahindavad sageli hea ja konkreetse tegevuskava olulisust, kus on muuhulgas kokkulepitud vastutavad osapooled, vajalikud ressursid, tähtajad ja tulemusnäitajad. Konkreetse tegevusplaani puudumine on üks peamine põhjus, miks muudatused koolides sageli ei õnnestu. Ja samas on seda väga lihtne lahendada!
Ülevalt alla juhtimine vs koosloomine
“Parimad ideed ei tule mitte “ülevalt”, vaid nendelt, kes päriselt lastega igapäevaselt töötavad ja tunnevad neid hästi,” toob välja endine Leedu haridusliku organisatsiooni Šviesa juht Jurgita Nacevičienė. Ta rõhutab, et koolijuhi ülesandeks on kokku panna kompetentne meeskond ja seejärel teadlikult jätta neile ruum ja vabadus tegutsemiseks, otsustamiseks ja vastutuse võtmiseks. Kui see nii ei ole, siis Sul võivad koolis olla väga targad ja võimekad inimesed, aga sellest ei muutu midagi.
Vähene toetus õpetajatele
“Inimesed on need, kes otsustavad muudatuste saatuse. Seetõttu on oluline nendesse investeerida. Me toetame enda inimeste õppimist ja see tagab, et oleme parimad,” ütleb Thermo Fisher Scientific Baltics juht.
Muutused toovad alati kaasa katkestusi ja vanade harjumuste asendamise. Uues olukorras võivad olla vajalikud hoopis uued kompetentsid. Seega on väga oluline läbi mõelda, kuidas üleminekut toetada. Kui Sa ikka veel ei ole veendunud, siis mõtle järgnevale dialoogile. Üks inimene ütleb: “Me ei näe selle muudatuse kõiki kasutegureid, kui meie inimesed ei õpi seda rakendama!” Teine inimene küsib vastu: “Aga mis siis saab, kui me investeerime enda inimestesse ja nad lahkuvad?”. Mille peale esimene vastab: “Aga mis siis saab, kui me ei investeeri enda inimestesse ja nad jäävad?”
Süsteem ei toeta uutmoodi käitumist
On väga oluline suures eesmärgis kokku leppida. Kuid vähemalt sama oluline on pöörata tähelepanu sellele, mida on vaja muudatuste tegelikuks rakendumiseks.
Me räägime ainetevahelisest lõimingust, kuid meie tunniplaan ei toeta seda. Me räägime õpetajate koostööst, kuid ei võta teadlikult aega, et õppida, kuidas koostööd efektiivselt teha. Me räägime üldpädevuste õpetamisest, kuid mõõdame endiselt faktipõhiseid tulemusi.
Liigne keskendumine “uuele”
Uus ei ole alati parem. Ja liigne keskendumine “uuele” võib viia fookuse ära õpiprotsessi ja õppija õppimiskogemuse parandamiselt. Innovatsioon ei ole ennekõike millegi “uue” rakendamine, vaid pigem uue väärtuse loomine. Seega keskendu pigem sellele!
Suhtumine, et edu peab tulema koheselt
Me oleme kuulnud palju imelisi edulugusid. Oleme näinud palju inimesi, kes peale ühte innovatiivset lahendust või head ideed on saavutanud enneolematu kuulsuse. Aga see on ainult loo üks külg. Millest me sageli mööda vaatame, on see, kui palju tööd ja läbikukkumisi on tegelikult selle edu taga.
Öeldakse, et edu juurde ei vii kiirteed. Ja kui ka viiks, siis ilmselt oleks see ülerahvastatud. Innovatsiooni rakendamine tähendab iga meeskonna liikme pidevat õppimist ja soovitud muudatuse järjekindlat arendamist.
