LÕPPEESMÄRK

Igas Eesti KOV-is/kogukonnas on loodud selline keskkond, mis:

  • toetab iga noore arengut ja eneseteostuse võimalusi ;
  • rakendab õnnelikuks eluks ja ühiskonnas panustamiseks vajalikke väärtusi.

 

MUDEL ON :

KONKREETSE KOGUKONNA PÕHINE

 

Toetub kogukonnas juba olemasolevatele ressurssidele ja toob kaasa

pikaajalised tulemused.

Luuakse konkreetsele kogukonnale sobiv jagatud visioon, arendatakse välja kohalikele

vajadustele põhinev pikaajaline tegevuskava ning rakendatakse väljakutsetele vastavad tõhusad programmid ja praktilised vahendid.

ENNETAV

 

Keskendub probleemide ennetavale märkamisele kogukonnas ja varastele

sekkumistegevustele.

Samaaegselt tegeldakse nii riskitegurite vähendamise kui ka kaitsetegurite tugevdamisega. Noor, kelle ümber on head sõbrad, oskuslikud vanemad ja asjatundlikud spetsialistid,

teeb paremaid valikuid ja tuleb eluga hästi toime.

 

KOOSTÖINE JA KAASAV

 

Haarab kõiki kogukonna osapooli ühes suunas tegutsema, et toetada noorte inimeste tervet arengut. Rakendatakse erinevaid koostöövorme ja -metoodikaid ning

arendatakse kaasamis- ja koostööoskusi. Luuakse laiapõhjaline meeskonnatöö ja tegutsev võrgustik, kus kõik kogukonna osad on teadlikud oma rollist probleemide lahendamisel

ja tunnevad, et ei tegutse üksinda.

 

Jätkutoe mudeli rakendamiseks:

  • käivitatakse lapse- ja noorekesksed koostöövormid: noorte sotsiaalsete oskuste ja motivatsiooniprogramm „Minu valik“, lapsevanemate temaatilised kogemusklubid ja piirkondade kriminaalhooldajate võrgustikutöö koolitus- supervisiooni programm;
  • noorte ümber olevad täiskasvanud omandavad vajalikud oskused ja lahenduskesksed

metoodikad;

  • kogukonnas levivad riskinoortega tegelevate institutsioonide koostööd ja abistamist toetavad väärtused riskinoorte kaasamiseks ühiskonna aktsepteeritud tavaellu.

 

MUDELI OSAPOOLED:

  1. Vanglast vabanenud noor

 
vanglast vabanenud noor

 

  1. Kriminaalhooldaja

 

 

kriminaalhooldaja

  1. Institutsioonid

 

institutsioonid

 Kes käivitab võrgustiku?

 

  1. JUSTIITSMINISTEERIUM:

Võrgustiku käivitab kriminaalhooldaja, kuna tema viib läbi vanglast vabanenud noore riskihindamise ja otsib võimalusi riskide maandamiseks. Kriminaalhooldaja töö ei teostu, kui puudub võrgustik.

Kriminaalhooldaja:

  • läbib koolituse võrgustikutöö käivitamise ja säilitamise oskustest, et tagada oma tööalase võimekuse kasv;
  • viib läbi viia noorteprogrammi;
  • kaasab spetsialistide võrgustiku.

 

Edasise kriminaalse käitumise vähendamiseks on oluline kriminaalhooldaja poolt luua noore ja tema lähiümbrustiku/pere ümber teda toetav võrgustik. Joonisel 1. näidatud diagrammil on noort ümbritsevate inimeste ja institutsioonide arv küllaltki suur, kuid noor on seal üksi. Kokkupuutepunktid ja sidemed noort ümbritsevate erinevate valdkondade vahel on nõrgad ja puuduvad seosed.   Spetsialistide võrgustiku kaasamise eesmärgiks on saavutada olukord, kus noor ise ja eelkõige tema lähivõrgustik muutub toimetulevamaks ja noort toetavamaks.

Võrgustiku toimumise korral, kui kriminaalhooldus lõpeb, jääb võrgustik edasi toimima, sest on ühine eesmärk, ühised väärtused.

Võrgustiku loomisel sõnastatakse ühine eesmärk ja selleni viivad sammud, räägitakse läbi ja määratletakse  ühised ootused, tehakse tööjaotus ja erinevate osapoolte tegevused toetavad üksteise igapäevatööd. Kommunikatsioon on parem ja ressursid: aeg, info, vahendid jagunevad optimaalselt. Järgneb võrgustiku toimivuse hindamine, ühiselt ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine.  Võrgustik tagab mitmekülgse tagasiside, sidemete teke suurendab usaldust ka erinevate institutsioonide vahel.

 

Võrgustiku toimimine

 

  1. KOV:

 

TEGEVUSED:

VÕTMEISIKUTE LEIDMINE

STRATEEGILISED KONSULTATSIOONID JA SUPERVISIOON JUHTGRUPILE:

  • visiooni kirjeldamine;
  • varase märkamise ja sekkumise põhimõtete väljatöötamine, arengukavade muutmine vastavalt sellele;
  • vastutavate töötajate koolitamine;
  • kõikide osapooltega seotud tegevuste käivitamine ja koostöö koordineerimine;
  • koolitusvõimaluste pakkumine peredele, kes on vanglast vabanenud noore esmaseks tugipunktiks;
  • koostöö ja koordineerimine erinevate institutsioonide vahel.

 

KOV-i ülesandeks mudelis on strateegiline planeerimine, ennetusmeetmete rakendussüsteemi väljatöötamine, pidev käigushoidmine ja rahastamine.

 

Lisaks tegelemine riskitegurite vähendamisega:

  • avaliku ruumi turvalisemaks muutmine, naabruskondliku ennetuse toetamisega jms.

 

KOV SPETSIALISTID:

 

TEGEVUSED:

  • võrgustikutöö käivitamise ja läbiviimise väljaõpe;
  • regulaarsete koostöövormide käivitamine ja võrgustikutöö supervisioon;
  • muud erinevad arenguprogrammid vastavalt vajadusele (erinevate tugimeetmete alane väljaõpe, sotsiaalsete oskuste alane väljaõpe);
  • individuaal- ja grupisupervisioonid.

 

RISKITEGURID:

  • erinevate individuaalsete riskitegurite mõju vähendamine, mitmete riskitegurite ennetamine või mõju vähendamine.

KAITSETEGURID:

  • positiivne suhe noore ja perekonnaga;
  • paljude erinevate kaitsetegurite eesmärgipärane mõjutamine.

 

  1. KOOL:

 

TEGEVUSED:

  • asutusesisene töötajate arenguprogramm;
  • riskikäitumise ennetusmeetmed (grupiprotsesside juhtimine kiusamise ennetuseks, motivatsiooni mõjutamine, õpilase käitumise juhtimine);
  • vanemate kaasamise alane väljaõpe;
  • tugimeetmete läbiviimise alane väljaõpe (n. lp mudel, õpilasabi ümarlauad jm);
  • koolisisesed ennetusprogrammid õpilastele;
  • sotsiaalsete oskuste, õpioskuste programmid noortele (kiva; tore, õppides loon ennast, konflikt ja suhtlemine, väärtuskasvatuse metoodikad jm);
  • riskikäitumise ennetusprogrammid (teine tee, bumerang, suitsuprii klass, tai efekt. eluviisi treening jt).

 

RISKITEGURID, mida vähendatakse:

 

  • disorganiseeritud koolikeskkond (kaklused, vargused, narkootikumid);
  • õpetajate rahuolematus, vähene õpetajatevaheline koostöö, halvad õpilase-õpetaja suhted;
  • õpilaste ebaedu koolis viib madala enesehinnanguni, emotsionaalse häirituseni ja kooliantagonismini, mis omakorda soodustab häiritud käitumist ja delinkventsust);
  • õpetaja ja lapsevanema vahelised halvad või olematud suhted;
  • kooli ja lapsevanema vastasseisu vähendamine.

 

KAITSETEGURID

  • akadeemiline edukus (mida paremini noor koolis edasi jõuab, seda väiksem on tema puhul õigusrikkumise toimepanemise tõenäosus);
  • positiivne side kooliga: mida tugevam on side, seda väiksem on õigusrikkumise toimepanemise risk (koolikiusamisele rohkem tähelepanu pööramine, varakult avastamine ja lahendamine, õigeaegsele ennetustööle keskendumine ja koolikeskkonna õpilasesõbralikuks muutmine);
  • positiivsed sidemed õpetaja/iga koolitöötaja ja lapse vahel;
  • enesekontroll;
  • vanema ja koolivahelise suhte hoidmine;
  • õpetaja professionaalsus õpi-, grupi- ja isiksusliku arengu protsesside juhtimise (grupiprotsesside juhtimine, õpilase kaasamine õppimisse, õpilase motivatsiooni mõjutamine).

 

 

  1. PERE, LÄHEDASED:

 

TEGEVUSED:

 

  • vanemate temaatilised kogemusklubid;
  • vanemaharidusprogammid KOV-i poolt pakutud;
  • pereteraapia;
  • vanemate kaasamine koolis.

 

RISKITEGURID:

  • sotsialiseerimisega seotud faktorid, nagu nt vanemapoolse kontrolli puudumine, noore üksi jätmine ja vanemate vähene kaasamine noore ellu, häbitunne kogukonnas;
  • noore eemaletõukamine

 

Me ei võta programmiga ära vanemate enda eluloos olevat kriminaalset või antisotsiaalset käitumist või vanemate vahelist konflikti ja lõhutud perekonda, kuid: saame mõjutada  noore kasvatuse ebaadekvaatsete meetodite kasutust (nõrk järelevalve, nõrk distsipliin, vanema vähene kaasatus lapse ellu): antisotsaalsed hoiakud, puudulikud kasvatuspraktikad, perekondlikud konfliktid, noore vähene seotus perekonnaga.

 

KAITSETEGURID:

  • vanemlike oskuste, sh suhtlemisoskuste suurenemine;
  • vanemate ja noore vaheline kontakt, teadlikkus noore tegevustest: milliste sõpradega, kus ja kuidas noor oma vaba aega

 

 

  1. TEISED OSAPOOLED

Noortekeskused, huvikoolid, laste ja noortega tegelevad vabaühendused  ja muud organisatsioonid, kogudused, ettevõtjad, naabrivalve

 

TEGEVUSED:

  • nende kaudu kaasatakse noored prosotsiaalsetesse tegevustesse (kõikide tasandite ennetuses): vabaajategevused, muud kogukonnaüritused, rehabilitatsiooniteenus;
  • võimalusel erinevad koolitused ja arenguprogrammid;
  • selle grupi potentsiaali mõtestamine kov-i ja nende endi poolt.

RISKITEGURID

  • disorganiseeritud naabruskond (seal elavatel lastel on kõrgem õigusrikkumiste ja alkoholi tarvitamise risk);
  • sotsiaalselt disorganiseeritud, mittetoimivad kogukonnad ei võimalda prosotsiaalsete hoiakute edasiandmist;
  • delinkventse grupi liikmeks olemine.

KAITSETEGURID:

  • sidemed naabruskonnaga (kogukonna kontekst on vanglast vabanenud noore arengu ning moraalinormide kujundamise oluline tegur);
  • naabruskonna tõhusus: tõhus, hästi toimiv kogukond on noore õigusrikkumiste ja alkoholi tarvitamise kaitsetegur; toimiv kogukond soodustab noore enesekontrolli kujunemist.

 

Institutsioonide koostöö osas ettepanekud:

Kuna informatsiooni, mis on kõikide erinevate abiprogrammide jms osas on palju ja see on killustunud, on ettepanek luua platvorm, kuhu on koondatud asjaomane info ja mille täiendamine toimub pidevalt (sotsiaalkindlustusametis teabetöötaja, kes haldab riskilastega puudutavat informatsiooni ).

 

                         

KOKKUVÕTTEKS: JÄTKUTOE mudel on TERVIKLIK:

Mõjutab kogu sotsiaalset keskkonda:

  • toob kogukonda väärtusi, meetodeid, koostöövorme ja tegevussuundi, mis loovad turvalise ja tervisliku elukeskkonna;
  • muudab tingimusi, mis mõjutavad laste ja noorukite sattumist hälbiva ja riskikäitumise teele.

Loob laiapõhjalise meeskonnatöö ja tegutsevad võrgustikud:

  • kõik kogukonna osad on teadlikud ja haaratud;
  • igaühel on mudelis oma roll;
  • ükski organisatsioon ega inimene ei tegutse üksinda.

Toob kaasa pikaajalised tulemused kohapeal:

  • programmid, tegevussuunad ja strateegiad lülitatakse olemasolevate organisatsioonide teenustesse ja tegevustesse.