Mis see on?
KOGUKONNAVÕRGUSTIKU all mõtleme eelkõige erinevate kogukonna osade ja liikmete vahelisi regulaarseid kontakte ja koostööd.
RISKIKÄITUMINE on selline käitumine, millel on käituja enda või tema kaaskodanike tervisele/heaolule ebasoodne mõju. Antisotsiaalne käitumine on üldine kirjeldav mõiste, mida tavapäraselt kasutatakse kirjeldamaks tegevusi, mille käigus rikutakse teiste inimeste või ühiskonnas kehtivaid õigusi. Riskikäitumist ennetavasse kogukonnavõrgustikku võiksid kuuluda kogukonna erinevad osapooled: KOV spetsialistid, koolide, lasteaedade töötajad, huviharidusasutuste, noortekeskuste, koguduste, eronevate organisatsioonide ja ettevõtete esindajad ja lapse lähivõrgustiku esindajad: vanemad, sugulased, naabrid.
VÕRGUSTIKUTÖÖ on see, kui spetsialistid lahendavad probleeme lähtuvalt abivajaja võrgustikust ja püüavad olemasolevat võrgustikku mobiliseerida, rikastada ja kontakte tugevdada.
Miks see on oluline?
- Potentsiaalne riskikäitumisega laps kogeb, et tema ümber olevad olulised täiskasvanud teevad koostööd ning tema ümber olev sotsiaalse toetuse võrgustik on tugev.
- Täiskasvanute arenenud sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused aitavad last ja noort paremini kaasata õppeprotsessi, huvitegevustesse ja noortegruppidesse, seeläbi suureneb tema õpimotivatsioon ning väheneb ebakohane ja riskikäitumine.
- Kui noorte riskikäitumine väheneb, siis suureneb kogukonna turvatunne.
- Õnnelik ja terviklik kogukond saab algusse õnnelikust, kõrge eneseväärtustundega kogukonnaliikmest ning kogukonna tervisliku arengu ja toimetuleku seisukohalt on oluline iga liikme ja iga pere toimetulek ja rahulolu.
KOGUKONNAVÕRGUSTIKUD NOORTE RISKIKÄITUMISE VÄHENDAMISEKS
Projekti nimi on „Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks“. Projekti partneriteks on Võru linn ja Antsla vald.
Projekt on rahastatud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Projekti kogumaksumus kokku 33 328 eurot. Projektitoetuse summa 29 995 eurot, omafinantseering 3 333 eurot.
Projekti kestus: 01.12.2013-31.03.2015.Projekt “Kogukonnavõrgustikud noorte riskikäitumise vähendamiseks on lõppenud”.
Projekti pikaajaliseks eesmärgiks on kooliealiste laste ja noorte ebakohase ja riskikäitumise ning koolist väljalangevuse vähendamine valdkondadevahelise kogukondliku võrgustikutöö ja regulaarsete ennetustegevuste abil.
Projekti üldeesmärk:
- Kogukond Võru linnas ja Antsla vallas on senisest oluliselt suuremal määral kaasatud probleemide ennetamisse ja lahendamisesse piirkondliku võrgustikutöö käivitamise kaudu riskikäitumisega noortega tegelevate täiskasvanute vahel.
- On suurenenud 2 KOV spetsialistide, koolijuhtide ja õpetajate ning lapsevanemate teadlikkus tarbida ja rakendada valdkondadeülest lapsekeskset võrgustikutööd regulaarsete ennetus- ja sekkumistegevuste abil.
- Informatsioon tervikteenuse kohta on süsteemse teavitus- ja turundustegevuse kaudu jõudnud uute koostööpartneriteni.
Logi sisse:
Kasutajanimi:
Parool:
Koolitussupervisioonil osalejate tagasiside
Loe, mida arvavad osalejad
Lahenduste leidmise protsess oli tähtis ja põnev. Erakordselt oluline on olla kohal. Juhi vahetusega võivad mitmed koostöövormid kaotsi minna, sellepärast on tähtis, et inimesed ise teavad, mida teha ja on initsiatiivikad. Mulle meeldisid ennetavad koostöövormid. Koostöö on väga oluline. Laste ja noorte tunnustamine on tähtis, seda peaksid oskama nii õpetajad kui lapsevanemad.
Ausalt öeldes olin algul kogu projekti suhtes skeptiline. Kuna otsus projektiga liituda oli tehtud enne minu tulekut, siis algul ei saanud ma projekti põhimõttest ja eesmärkidest aru ega osanud ka küsida. Kasutegurit hakkasin nägema alles 2.kohtumisel ja samas ka seda, kui palju tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. N.-ö “arendajaid” on praegu hästi palju. Küll oleks hea, kui oleks ühtne ja terviklik lähenemine.
Algul tundus kogu projekt mulle väga koolikeskne. Kuid konkreetsed mudelid ja meetodid on väga vajalikud kogu spetsialistide võrgustikutöös. Takistuseks on see, et mõni oluline spetsialist lihtsalt ei tule kohale. Kõik saab alguse väärtustest! Tuleb kokku leppida, et me väärtustame ühiseid asju. Võrgustikukohtumised peaksid olema kindlasti regulaarsed ja selle saavutamiseks tuleb teha palju teadlikku tööd.
Mis on Hooliv Kogukond?
HOOLIV KOGUKOND on kogukonna koostööl põhinev tegevusmudel noorte riskikäitumise vähendamiseks ja nende toimetuleku toetamiseks
Igal aastal vajavad tuhanded lapsed üle Eesti toetust oma kogukonnalt, et oma igapäevaeluga toime tulla. Meil on olemas tugevad kogukonnad ja asutused, kes soovivad laste heaks midagi ära teha. Hooliv Kogukond aitab käivitada nendevahelise koostöö ja pakub vahendeid, kuidas kogukond üheskoos tegutsedes saab riskikäitumist ennetada ning abivajajat kõige paremini aidata.
HOOLIV KOGUKOND on kogukonna koostööl põhinev tegevusmudel noorte riskikäitumise vähendamiseks
Hooliva Kogukonna mudeli tutvustus
Mis on Hooliv Kogukond? HOOLIV KOGUKOND on kogukonna koostööl põhinev tegevusmudel noorte riskikäitumise vähendamiseks ja nende toimetuleku toetamiseks Igal aastal vajavad tuhanded lapsed üle Eesti toetust oma kogukonnalt, et oma igapäevaeluga toime [...]
Karistus ja tasu ning miks see ei toimi
Kas KARISTUS mõjub? Ene Kulasalu Ene Kulasalu, täiskasvanute koolitaja, riskikäitumisega noorte motivatsiooni ja sotsiaalsete oskuste programmi looja ja kriminaalhooldusametnike väljaõppe läbiviija, Gordoni perekooli koolitaja, politseinike koolitaja, riskinoorte sotsiaalsete oskuste õppimise gruppide juht, psühhodraamaõpetaja) [...]
STEP annab seadusega pahuksisse sattunud noorele võimaluse
STEP annab seadusega pahuksisse sattunud noorele võimaluse asuda tööle, oluline on siin noore enda motivatsioon, et ta ise tahab teha oma elus selle järgmise sammu. STEP omaltpoolt aitab leida sobiva töökoha või õppimisvõimaluse. Noortele mõeldud [...]
Kaineks ehmatatud (“Scared Straight”)
Kuritegevusega tegelemisel valitseb tihti selline kultuur, mis takistab seadusrikkujal motivatsiooni tekkimist oma käitumist muuta. Traditsiooniliselt on levinud suhtumine olnud selline, et ühiskond peab seadusrikkujatega olema karm ja karistused ning hirm saada karistatud peaks neid kuritegevusest [...]
Teiste riikide kogemused
Norra edu põhineb koostööl ja uuringutel Projektimeeskond külastas Oslos paiknevat Atferdssenteret’it (The Norwegian Center for Child Behavioral Development), et uurida, kuidas toimib koostöö Norras toimivate noorteprogrammide ja jätkutoe mudelite osas. 1997 teadvustati Norras üleriiklikult tõsist [...]
Erinevad programmid
Tõenduspõhised noorteprogrammid ja mida neist õppisime? Uut programmi looma hakates suunasime pilgu välismaale, et otsida vastust küsimusele, mida saame õppida teiste riikide kogemusest, kes on selles vallas juba pikalt tegutsenud. Mida head me välismaalt [...]
Vanemate kogemusklubi teemad
Vanemate kogemusklubi teemad Areng toimub meie kõigi silme all I Väärtustatud vanem Lapsevanemaks olemine on aega ja energiat nõudev töö. Erinevalt palgatööst ei lõppe emaks/isaks olemine kindlal kellaajal, sellelt töölt lahkumiseks ei piisa [...]
Vanemate kogemusklubi abil saavad lähedased julgemateks ja teotahtelisemateks
Vanemate kogemusklubi abil saavad lähedased julgemateks ja teotahtelisemateks Käitumisprobleemiga noore vanemad ja lähikondsed on sageli väga üksi perekonna probleemidega. Olukorrale, kus on probleemid poja või tütre käitumisega, lisanduvad süü- ja häbitunne, mis omakorda võimendavad probleemi/dega [...]
Jätkutoe mudel
LÕPPEESMÄRK Igas Eesti KOV-is/kogukonnas on loodud selline keskkond, mis: toetab iga noore arengut ja eneseteostuse võimalusi ; rakendab õnnelikuks eluks ja ühiskonnas panustamiseks vajalikke väärtusi. MUDEL ON : KONKREETSE KOGUKONNA PÕHINE Toetub kogukonnas [...]
Raamatututvustused
Mihhail Hodorovski, Natalja Gevorkjan „Vangla ja vabadus“ Mihhail Hodorkovski oli Venemaa üks rikkamaid inimesi, kuid temast sai Venemaa kõige kuulsam vang. Tema vahistamine 2003. aastal ja hilisem süüdimõistmine said pöördepunktiks Venemaa saatuses, kui võimud võtsid [...]