4. TEEMA: 9 viisi, kuidas klassis soostereotüüpe kahtluse alla seada

Stereotüüpsed arusaamad selle kohta, mis on poistele või tüdrukutele kohane, võivad laste õppimis- ja arenguvõimalusi pärssida. Siin on üheksa nippi, mida kasutada, et anda rohkem ruumi iga inimese enda soovidele.

1. Anna erinevatele arvamustele võimalus

Kool peaks olema ohutu keskkond, kus õppida ja avastada – aitad lastel seda saavutada, kui kiidad heaks ebatavalisi valikuid, julgustad neid  käituma erineval moel ning levitad mõistmist ka teistsuguse suhtes.

“Poisid (esimeses klassis) tahavad mõnikord printsessikleiti kanda. See häirib mõnda õpetajat ning mõnikord ka vanemaid. Üks poiss tahtis emakaru kostüümi ja põlle kanda ning tema ema seadis selle valiku küsimärgi alla. Me julgustame oma töötajaid laste valikuid toetama – meie roll on aktsepteerida seda, mis rollimängust välja tuleb.” – Õpetaja

2. Kui kuuled stereotüüpe, sea need kahtluse alla

“Miks ei või poiss roosat kanda? Minu isa küll kannab.” “Miks ei või tüdrukule jalgpall meeldida? Minu naine mängib kohalikus jalgpallinaiskonnas.” Lastele meeldib tihti valvata, et eakaaslased järgiksid nende poolt õpitud “sooreegleid”. Näitad eeskuju, kui sead automaatsed valikud kahtluse alla ning pakud omast kogemusest vastupidiseid näiteid.

3. Too näiteks erinevaid eeskujusid

Too lastele näiteid iseenda tegevusest, mis ei ole kooskõlas soostereotüüpidega. Arutlege, kas lapsed teavad veel näiteid teemaga seonduvalt. Samuti on heaks arutelu tekitajaks ja stereotüüpide muutjaks stereotüüpidele vastanduvad tunnikülalised

“Räägin lastele, et mina olen see, kes meie kodus süüa teeb. Varem ma ei arvanud, et niiviisi stereotüüpe muudan.“  – Meesõpetaja

“Kui võimalik, üritame kutsuda ka stereotüüpidele vastanduvaid külalisi.  Tahame alati, et lastele tuleks rääkima naissoost tuletõrjuja või politseinik või meessoost õde… Üritame ka oma meessoost töötajaid kaasata näiteks kudumisringi ja teistesse sarnastesse tegevustesse (nad on valmis aitama, kuid peavad kõigepealt algoskused selgeks õppima!) ning naissoost töötajaid julgustame jalgpalli mängima.” – Õpetaja

4. Kasuta raamatuid maksimaalselt ära

Uuri lähemalt oma klassiruumis leiduvaid juturaamatuid ja teatmeteoseid. Kas neis leidub näiteid töötavate naiste, hoolivate isade, tegusate tüdrukute ja loovate poiste kohta? Kas juttudes on kõik loomad meessoost?

Hoolikalt valitud raamatud on stereotüüpide muutmisel väga suureks abiks – võib tunduda, et kui nimetada mingeid raamatuid poisteraamatuteks, siis julgustab see mõnda poissi lugema. Tegelikult võib see poiste arengut takistada ja meenutada neile stereotüüpi, et nad peaksid olema lugemisest vähem huvitatud ning tekitada arusaama, et neile on lubatud vaid teatud huvid.

5. Vaata, kes millistel aladel ja milliste seadmetega töötavad

Kas teatud valdkondades domineerivad mingid kindlad grupid või sugupooled? Kas saaksid klassis teha muutusi või ümberpaigutusi, mis julgustaksid kõiki lapsi võrdselt näiteks kodunurka, lugemisnurka, jalgrattaid või Legoklotse kasutama…

“Asjade värvus on väga oluline — tihti mängivad lapsed kõigega, mis kätte juhtub, välja arvatud juhul, kui asi on roosat värvi — sellisel juhul poisid seda asja ei puuduta ning vahel käituvad tüdrukud selle suhtes omastavalt. Võib-olla peaksime kõigist roosat värvi asjadest lahti saama…” Õpetaja

6. Veendu, et ei oleks “tüdrukute töid” ega “poiste töid”

Kellel mida teha palutakse? Kas toole liigutavad alati “kolm tugevat poissi”? Või edastavad teateid alati “kaks usaldusväärset tüdrukut”? Malli on kerge järgida – muuda seda ja palu erinevatel lastel erinevaid asju teha.

“Palusin mõnel neljanda klassi tüdrukul toolid paika tõsta. Nad ütlesid “lahe — meilt ei küsita seda kunagi” — seega arvan, et nad panevad kindlasti tähele, et sugupooli erinevalt koheldakse.” – Õpetaja

7. Leia veel viise, kuidas lapsi erinevalt rühmadesse jagada

Kas tüdrukute ja poiste riidenagide kohal olevad nimesildid või lõunasöögikottide riiulid on roosat või sinist värvi? Kas poisid ja tüdrukud seisavad eraldi järjekordades? Laste soo alusel rühmadesse jaotamine on ehk mugav ja võtab vähe aega, kuid see saadab neile pidevalt signaali, et sugu on nende puhul kõige olulisem asi, ning tugevdab stereotüüpe. Paludes lastel teistmoodi rivvi võtta — vanuse, sünnipäeva või tähestikulise järjekorra alusel — on küll keerulisem, kuid ka efektiivsem viis julgustada neid oma identiteedi üle erinevatel viisidel mõtlema.

Julgustades lapsi segapaarides töötama omab ka eeliseid.

“Segapaarides ja gruppides töötamine on lastele väljakutseks – nad peavad rääkimiseks ja teineteiselt õppimiseks rohkem julgust kasutama. Nad keskenduvad rohkem ülesandele ja kasutavad rääkides täislauseid. See hoiab neid valvel, sest olukord erineb mänguväljakust, kus nad tavaliselt omasoolistega mängivad. Osad lapsed küll protestivad, kuid tavaiselt tuleb välja, et just nende puhul on selline korraldus kõige efektiivsem!” – Õpetaja

8. Kasuta kaasavat kõneviisi

Väikesed muudatused, näiteks öeldes “tüdrukute ja poiste asemel” “lapsed” või “emade ja isade” asemel ” vanemad”, aitavad pigem kinnitada seda, mis meil on ühist, mitte seda, mis meid eristab.

9. Mõtle preemiate ja karistuste peale

Kas poisse ja tüdrukuid premeeritakse erinevalt või karistatakse sama käitumise eest erinevalt? Kas annad preemiatega mõista, et arvad, et poistele ja tüdrukutele ei või samad asjad meeldida?

“Arvasin, et nad protestivad, kui andsin segamini roosasid ja siniseid preemiakleepse, kuid neil polnud selle vastu midagi. Mõistsin, et mina olin see, kes alateadlikult roosa ja sinisega seonduvaid stereotüüpe juurutas.” – Õpetaja.