6. TEEMA: ajutegevuse funktsionaalsed erinevused

On tuvastatud üle 100 erinevuse meeste ja naiste aju vahel. Ajuuuringutes on selgunud, et kõne, mõistmisvõime, verbaalne mälu ja teised keelelised funktsioonid küpsevad tüdrukutel varem. Teadlased usuvad, et see lubab tüdrukutel täita keelel põhinevaid ülesandeid kergemini, poistel on raskem kuuldut mällu sisestada (Wiens 2006). Meesoost inimestel on paremad tulemused ruumilises ja matemaatilises mõtlemises, naistel läheb paremini taju kiirust ja verbaalset ladusust mõõtvates ülesannetes. Samas rõhutavad teadlased (Hines 2008, Wiens 2006), et üldises intelligentsuses soolisi erinevusi ei ole.

Mida tasub enne lugemist tähele panna:

Erinevused ajuehituses ei tähenda, et mingi tunnus on parem ja teine kehvem. Näiteks keskmiselt suurem ajumaht meestel, ei tähenda, et mehed on keskmiselt targemad või neuronite suurem tihedus naistel ei ütle, et naised oleksid intelligentsemad.

Keskmine mees ja keskmine naine on oma ajuehituselt ja vajadustelt väga sarnased, individuaalsed erinevused on palju suuremad, kui keskmiste erinevused sugude lõikes.

Teadlikkuse tõstmiseks toome siiski välja mõningad leitud erinevused:

Poisid
Aju küpseb hiljem ja aeglasemalt.
Enam kasutuses parem ajupoolkera.
Vasak ajupoolkera hakkab tööle hiljem.
Aju on suurem ja raskem.

Tüdrukud
Aju küpseb ja areneb kiiremini.
Enam kasutuses vasak ajupoolkera.
Vasak ajupoolkera hakkab tööle varem.
Aju on väiksem ja kergem.

Imikutel areneb esialgu parem pool ja seejärel järk-järgult vasak pool. Üleminek vasaku poole arengule toimub tüdrukutel varem ja tüdrukud omandavad kuni aasta varem sõnalisi oskusi. Tüdrukud hakkavad kuni 2 aastat varem lugema, neil on laiem sõnavara ning grammatiliselt õigem kõne varasemas eas, mis loob eelduse paremaks kõne ja teksti mõistmiseks ning täpsemaks eneseväljendamiseks. Seoses sellega kaldub täiskasvanute heakskiit kergemini tüdrukute poole, mis tekitab poistes emotsionaalse pinge tõusu ning loob eeldused varasemaks depressiooniks.

Poisid
Keeleline areng aeglane ja paljudel pidurdunud. Poisid kalduvad ennast rohkem väljendama mitteverbaalselt ja ka loevad mitteverbaalset infot paremini.

Tüdrukud
Keeleline areng kiire ja vähematel tüdrukutel pidurdunud. Tüdrukud kalduvad ennast rohkem väljendama sõnaliselt.
Iga tüdruku kohta on 4 poissi, kellel on lugemise ja keeleprobleemid.

Väikeste laste puhul ei ole probleem sõnade hulgas, vaid paremas loetust arusaamises, grammatikas, õigekirjas. Tüdrukud suudavad läbi töötada rohkem lisamaterjali, leida sünonüüme ja antonüümne. See on nähtav kõikidel kontinentidel ja kõikides kultuurides. Arvatakse, et düsleksiat ja düsgraafiat on poiste hulgas 8 -10% nende üldarvust, kuid tüdrukute uuringud näitavad, et viimased oskavad seda nõrkust osavalt varjata. Nii või teisiti takistab tänapäeval nõrk lugemise ja kirjutamise oskus parema hariduse saamist.
Meestel on suurem osa keelefunktsioone lokaliseerunud vasakusse ajupoolkerra, mis hakkab arenema hiljem kui tüdrukutel. Tüdrukud kasutavad keele jaoks mõlemat ajupoolkera. Kuna probleemid vasakus ajus võivad kaasa tuua keelelisi takerdumisi, siis tüdrukutel võtab teine ajupoolkera ülesanded üle ja takistused ei määra tulemusi. Keeleprobleemidega poisid keskenduvad rohkem asjadele kui inimestele ning rohkem tegevusele, kui arutelule ja lugemisele. Lugemise ja kirjutamise takistusega tüdrukud korvavad selle suulise kõne osavusega ja oma interpersonaalse võimekusega juhtida teise tähelepanu kõrvale asjalt, milles ta pole osav.

Poisid
Väga hea ruumitaju ja abstraktne mõtlemine.

Tüdrukud
Tugevad konkreetses mõtlemises ja detailides.

Kuna parem ajupoolkera on seotud nägemis- ja kujutlusaistingute töötlemisega, on poistel parem kujutlusvõime ning üldpilt ja üldistus tekivad kiiremini. Poisid vajavad õppimise juures nägemust sellest, kuhu üldises plaanis antud teadmine paigutub ning mille jaoks õpitavat vaja on. Kui nad seda ei saa, ega oma ka füüsiliselt palju ruumi klassis (2 ruutmeetri asemel 4), siis hakkavad nad vahele hõikuma, saavad pahandada ning nende õppimine muutub probleemseks käitumiseks.

Poisid
Ruumiliste seoste leidmine hea.

Tüdrukud
Ruumiliste seoste leidmisel vähem osavad.

2-6 kuud enne sündi, 5. elukuul, 13.-16.a. kannustab testosterooni juurdevool ruumiliste oskuste arenemist (orienteerumine, sihtimine, kujutlemine, kolmemõõtmelisuse taipamine …). Need ilmnevad juba 3.a. poisil kõikidel kontinentidel ja kultuurides. Kuna testosteroonitase kõigub vastavalt aastaajale ja kellaajale, siis sama teevad ka ruumilised võimed. Kevadel, kui tase ei ole liiga kõrgel ega liiga madalal, siis tulevad poisid ruumiliste ülesannete lahendamisega palju paremini toime. Varahommikul on keeruline poisil leida ruumilisi seoseid ja ette kujutada midagi, sest siis on testosteroon liiga kõrge. Samas on tal raske ka rääkida, kuulata, olla empaatiline ja aru saada kolmemõõtmelise objekti liikumisest.

Poisid
Emotsionaalsust tekitav info liigub limbilisest süsteemist enamasti kõigepealt ajutüvve, tekitades „löö-jookse” reaktsiooni.

Tüdrukud
Emotsionaalsust tekitav info liigub paremini limbilisest süsteemist ajukoorde, lubades reaktsiooni enne analüüsida.

Poistel võtab emotsionaalse info töötlemine aega mõnikord tunde, et toime tulla sama infoga, mis tüdrukudki. See teeb poisid haavatavamaks, emotsionaalne surve jätkub ja suureneb. See vähendab õppimise võimalikkust, mäletamist, mõistmist ja keskendumist. Poistele on suurimaks probleemiks tunde või seisundi sõnastamine ja iseendaga sidumine. Tüdruku eesaju eeskoores paiknevate sagarate parem ja kiirem areng võimaldab mõtestada ja reguleerida emotsioone. Kuid kuna tüdrukud seovad tavaliselt emotsionaalse info endaga isiklikult ning nad töötlevad sellist infot suurel hulgal, siis võib see tüdrukud enda alla matta ja neile ülearust pinget põhjustada. See võib omakorda viia agressiivse käitumise või enesessesulgumiseni. Nii poisid kui tüdrukud vajavad abi emotsioonidega toimetulekul.
Juba mõni päev pärast sündi ilmutab suurem enamus tüdrukutest huvi inimnäo vastu ja poisid asjade mehhaanilise liikumise vastu. Väikesed tüdrukud nutavad teise nutuga kaasa, samas kui väike poiss ei pruugi seda enamasti teha. Kui tüdrukud hakkavad empaatiat väljendavaid toiminguid matkima, siis poisid üldjuhul mitte. Empaatiavõime määratakse ära testosterooni hulgaga enne sündi raseduse viimasel trimestril. Kui testosterooni on vallandunud palju, siis poiss ei otsi 1.a. pilkkontakti, 2.a. on tal väike sõnavara, 4.a. suhtleb vähe teiste lastega, 6.- 9a. on vähem empaatiat.

Poisid
Mõhnkeha ruumala väiksem

Tüdrukud
Mõhnkeha 20% suurem. Kaks ajupoolkera töötavad koos paremini kuna närviühendusi üle mõhnkeha on rohkem. Reaktsioonid keerukamad.

Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid ja töötlevad neid paralleelselt paremini. Tundub nagu ei vajaks nad loogilisi süsteeme, kus on näha mis millele järgneb. Poiste puhul on oluline planeerida, luua süsteeme, panna paika hierarhiline või ajaline järgnevus. Tähtis on meeles pidada, et muutusest on vaja ette teada anda, et kogu planeering ning süsteem ümber muuta. Kuna enamasti nad ise ei koge kvaliteetset paralleeltegevuse võimalikkust, siis nad ka ei usu, et mõtelda saab kududes, sööki tehes, joonistades jne.

Poisid
Kuklasagar väiksem.
Enesekohaste seoste leidmises eba-järjekindlad ja kahtlevamad.

Tüdrukud
Kuklasagar suurem, kus töödeldakse aistinguid.
Enesekohaste seoste leidmisel tugevad.

Kuna kuklasagaral on osa inimese kõlbluse ja käitumise kontrollimisel, siis tüdrukutel on võimalik oma impulsse hakata kontrollima varasemas eas kui poistel: umbes 5 ja poole aastaselt, samas kui poistel areneb see võime välja ligikaudu 7 ja poole aastaselt. Nad hindavad riske paremini ja see aitab neil hoiduda ebamoraalsest käitumisest.

Poisid
Makroliigutusi palju, mis aitab paremini ruumi hõlvata.

Tüdrukud
Mikroliigutustes osavamad.

Kuna liikumine aitab kaasa impulsi paremale kontrollimise saavutamisele, vajavad poisid (ka väga väikesed tüdrukud) palju liikumist. Kõik, kus on vaja joosta, ronida, roomata, visata, tõsta, pugeda, haarata, heita, tõugata, hüpata, raiuda, vehelda, toetab nende impulsikontrolli paremat saavutamist. Nende impulsse ei aita kontollida see, kui asendada makroliigutused mikroliigutustega. Kuna suureamplituudilised liikumised ja liigutused vajavad suurt ruumi, siis poisid vajavad ja tunnevad rohkem suuri alasid. Kõik, mis liigub, pakub suuremat huvi just poistele. Liikumine aitab kaasa nende verbaalsele arengule ja nad omandavad paremini sõnade tähendusi ning areneb kuulmistaju. Düsleksia ja düsgraafia korrektsioonis on oluline koht liikumisharjutustel.

Poisid
Meelde jääb paremini arusaadavasse vormi valatud info.

Tüdrukud
Näiliselt juhuslik info jääb meelde.

Kuna poistel on parema ajupoolkera eelistuse tõttu kujutlusvõime ja nägemismeele kasutamine parem, siis kõik meeldejätmist vääriv info tuleks esitada skeemide, graafikute, jooniste, piltidena (või lasta neil ise neid koostada). Poiste jaoks on hea asju läbi teha ja ise katsetada. Kui info edastatakse suuliselt, siis on hea seda ilmestada visuaalselt. Tüdrukutele jääb hästi meelde see, mis on öeldud justkui möödaminnes. Meelde jääb info, mis on isiklikult oma kogemusega ühendatud.

Poisid
Poisid mõtlevad üldiselt üksikule ehk deduktiivselt. Üldpõhimõtte kohaldamine üksikjuhtumitele.

Tüdrukud
Tüdrukud mõtlevad üksikult üldisele ehk induktiivselt. Konkreetsete detailide või näidete ja kogemuste najal üldpildi või teooria loomine.

Poisid saavad mõelda ka asjadest, mida ei saa käega katsuda, mida tuleb ette kujutada. Tüdrukud vajavad mõistmiseks konkreetseid näiteid ja asju ning nendega tegelemist.

Poisid
Sotsiaalses hierarhias olev koht mõjutab edukust. Vajavad hierarhilisuse tipus olemist.

Tüdrukud
Sotsiaalne hierarhia ei mõjuta edukust.

Hierarhia tipus olevatel poistel on kortisool madalam ja nad ei pea tervise hinnaga tegelema olelusvõitlusest tuleneva emotsionaalse pingega. Madalamal hierarhia tasemel olevatele poistele tuleb pakkuda võimalusi teiste juhtimiseks. Tüdrukud, kes ei ole populaarsed ja kes ei ole hierarhias tipus, saavad siiski tulemuslikumalt hakkama kui poisid.