2. TEEMA: kas Sa oled mõelnud meie igapäevaelus valitsevate soostereotüüpide peale?

Alustuseks vaata videoklippe ja pane tähele, mida Sa tunned neid vaadates ning milline arvamus Sinus soostereotüüpide teemaga tegelemise osas kujuneb:

https://www.youtube.com/results?search_query=sooline+stereot%C3%BC%C3%BCp

SOOSTEREOTÜÜBID

Stereotüpiseerimine ei ole ainult psühholoogiline protsess, mis aitab maailmast arusaamist muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks, vaid ka sotsiaalne – see on väga tihedalt seotud sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuridega. Soostereotüübid on ühiskonnas ühiselt jagatud uskumused ja eelarvamuslikud hoiakud, mille alusel teatud omadused, iseloomud, sobivad rollid, ametid jms. omistatakse indiviididele nende soolise kuuluvuse alusel, kusjuures sellega kaasnevad teatud väärtushoiakud.

Diskrimineerivaid stereotüüpe iseloomustab:

• lihtsustatus – eelarvamuslik ettekujutus naiste või meeste kui sotsiaalse grupi kohta;
• üldistatus – soostereotüüpide abil taandatakse sugupoole kõikvõimalikud omadused üksikuteks tunnusjoonteks;
• soogruppide käsitlemine homogeensetena – eeldamine, et sookohased uskumused iseloomustavad kõiki mehi ja naisi, sõltumata nende individuaalsetest eripäradest.

Stereotüübid on nii sügavalt juurdunud , et inimesed ei märka nende olemasolu ega seda, kuidas need mõjutavad meie taju ja tegevusi, neid ei püütagi kummutada ei loogiliste arutelude ega muude tõenditega. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja mehi valima ka vastavaid elustrateegiaid, käitumisstiile ja suhteid teistega. Sellised suhteliselt püsivad ettekujutused on indiviidi jaoks nagu etteantud etalonmudelid, millega peab ennast kohandama.  Stereotüübid suruvad mehelikkuse ja naiselikkuse kitsasse raami. Nii säilitavadki soostereotüübid olemasolevat soosüsteemi. Soostereotüübid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed ja kehtida naiselikkuse-mehelikkuse, soorollide, naiste ja meeste poolt tehtava töö ja tegevuste kohta.

Stereotüüpidel on kaks negatiivset efekti, mis mõjutavad tajuprotsesse:

Esiteks on stereotüübid omamoodi suurendusklaasiks, mis toovad välja soolisi erinevusi tunduvalt suuremal määral kui neid tegelikult on.

Teiseks loovad stereotüübid justkui erinevad alused ühe ja sama sündmuse või juhtumi tõlgendamiseks vastavalt sellele, mis soost on tegevuse elluviija.

Stereotüüp on diskrimineeriv kui:

• soogrupile omistatud omaduste või tunnuste alusel otsustatakse üksiku inimese üle;
• see stereotüüp on ühiskonnas negatiivse tähendusega;
• see on sildistav ja alavääristav;
• selle abil näidatakse ja hoitakse alal domineerimis-allumissuhteid e. võimu;
• see asetab ühed inimesed nende soo alusel ebasoodsamasse olukorda kui teised.

Vaatamata sellele, et viimaste aastakümnete saavutused bioloogias, neuroloogias ja neuropsühholoogias on ümber lükanud kunagised ettekujutused ja arvamused naistele või meestele spetsiifilistest kaasasündinud omadustest ja ajuosade erinevustes, kehtivad stereotüübid mentaliteedis ikka veel edasi.

Soostereotüübid on:

• kirjeldavat laadi (omadused ja käitumised, mida teatud sotsiaalsetesse gruppi kuulujatele iseloomulikuks peetakse);
• normatiivsed (soostereotüübid mitte ainult ei määratle, millised tüdrukud ja poisid või naised ja mehed on, vaid kirjutavad ka ette, millised nad peavad olema).

Tekst pärineb Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Ärka, märka, tegutse – õpetaja ja kool teadlikuks soostereotüüpidest, nende ületamise vajadusest ja võimalustest hariduse ja töö valdkonnas” raames valminud käsiraamatust. Koostaja: Ülle-Marike Papp