Projekt teostus meetme “Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” alameetme “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus” raames) raames 2011.a. novembrist kuni 2012.a.novembrini. Toimus 80-tunnine koolitus 50-le klassiõpetajale üle kogu Eesti.
Klassiõpetajal on palju ülesandeid, kuid üks üldine eesmärk: luua toetav ja koostöine õpikeskkond, kus nii õpilased kui õpetaja tunnevad ennast terviklike ja väärtuslike inimestena. Nüüd, kui kogu uus riiklik õppekava toetub õppijakesksele mõtteviisile, on õppimise-õpetamise mõiste laienenud ning õppija arengu toetamiseks lisandunud palju uusi võimalusi.
Muutused seoses uue RÕKiga
Õpetajatel on uue riikliku õppekava (RÕK-i) rakendamisega seoses üles kerkinud mitmeid küsimusi:
– Mida võib õpetaja teha uutmoodi ja mis peab jääma nagu alati?
– Kuidas luua kõikide õpilaste vajadusi arvestav õpikeskkond?
– Kuidas lõimida ainevaldkondi?
– Millised on pädevused, midasoovin arendada oma õpilastes? Kuidas neid arvestada oma igapäevatöös?
– Kuidas hinnata pädevuspõhist õppimist? Kuidas näeb välja kujundav hindamine praktiliselt?
– Kuidas kaasata õppeprotsessi vanemaid?
Koolitusel osalejatel oli võimalus tutvuda erinevate õppimisekäsitlustega. See võimaldas igal osalejal paremini mõista oma arusaamuõppimise olemusest, ent samuti ka riikliku õppekava lähtealuseid.
Üldpädevuste olemusest on õpetajatel olemas ettekujutus. Samas on harjumuspärane nende arendamist seostada mingite eriliste klassiväliste projektidega. Loodetavasti tekitas koolitus uusi vaatenurki, mõistmaks, et üldpädevuste arendamine on igapäevane tegevus, millest peaksid lähtuma ka ainealased eesmärgid ning õppe- ja hindamistegevuste valik. Sageli klassiõpetajad küll tegelevad üldpädevuste arendamisega, kuid ei oska seda ise teadlikult märgata ja mõtestatult kavandada.
Tegelesime põhjalikult õpilaste east tulenevate arenguvajadustega. Leidsime vastuseid küsimustele: miks ei saa 1. klassides väga rõhuda intellektuaalsele arusaamisele, miks muutuvad 9-aastased tujukaks ja sõnakuulmatuks, miks on 11-aastastele kõige tähtsamaks nende kiiresti muutuvad kambad, sõbrad ja vaenlased. Ja eelkõige muidugi sellele, kuidas ehitada õppeprotsess üles just neid arenguvajadusi arvesse võttes ja mitte alla surudes.
Kujundava hindamise müüdid
Omaette teemaks kujunes muidugi hindamine. Ettekujutus hindamisest ja motivatsioonist on senini olnud valdavalt biheivioristlik. Hindamist peetakse ikka eelkõige õpetaja poolt teostatavaks õppimise lõpptegevuseks. Seepärast on mõistetav ka pelgus uue hindamiskäsitluse suhtes. Sagedasti kujutletakse seda kui lisakohustust, mis on aeganõudev ja mille kasutegur on kaheldav. Nii osutus võrdlemisi keeruliseks kujutluse loomine hindamisest, millesse on aktiivselt kaasatud nii õpilane kui ka õpetaja kogu õppeprotssi vältel.
Puutusime kokku ka juba tekkinud müütidega kujundavast hindamisest (nt et kujundav hindamine on see, kui ma kirjutan tunnistusele hinde asemelpoolemeetriseid tagasisidesid; et õpitulemuste teatamine tunni alguses ongi kujundav hindamine; et peamine kujundava hindamise teostaja on õpetaja; et algklasside õpilane ei oska oma õpitegevust eesmärgistada ega sellele ootusi esile tuua;et lapsevanem ei taha kujundavat hindamist ega saa sellest aru; et kujundav hindamine võtab palju lisaaega ja energiat). Kuid mida enam kujunes osalejatel hindamise mõistele uus tähendusväli, seda selgemaks sai ka ettekujutus kujundava hindamise igapäevastest rakendusvõimalustest ja eelistest senise hindamispraktika ees.
Koolitused toimusid teo ja sõna kokkusobivuse printsiibil ehk tehti sedasama, mida õpetati. Õpe on üles ehitatud samu põhimõtteid järgides, mis on sätestatud uutes riiklikes õppekavades, osalejad said kogeda tervikliku õppe olemust ja mõju, arendada oma üldpädevusi ja kogeda kujundavat hindamist.
Koolituse lõpuga ei lõpe veel osalejate kontaktid: IVA-keskkonda riputati üles meetodeid ja ideid, mida teisedki sealt üles saavad noppida ja katsetada ning loodetavasti ei vaibu see protsess peale koolituse lõppemist. Samuti olid osalejad väga huvitatud üksteise koolidesse külla minekust, ehk saab sedagi aja jooksul organiseerida.
Kes esimese nööbi valesti nööbib, see ei saa ka teisi õigesti kinni panna, on öelnud juba J.W. von Goethe. Klassiõpetajal on tohutu tähendus iga inimese tulevasel haridusteel ning see, kui elukestvalt ja –hõlmavalt me suudame võtta õppimist täiskasvanuna, sõltub väga palju sellest, millise õpikeskkonna on loonud meie esimesed õpetajad.
Projekti kohta saab lisainformatsiooni meie kodulehelt http:/
Kohtumiseni järgmistel koolitustel!
SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus
Avatud Meele Instituut
