Mõjutusvahendite mitmekesistamine ja võrgustikutöö tõhustamine

Lõppenud on Avatud Meele Instituudi poolt koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega läbi viidud suurprojekt „Mõjutusvahendite mitmekesistamine ja võrgustikutöö tõhustamine“. Sel puhul oleme küsinud koolitajate ja osalejate käest tagasisidet toimunu kohta.

Tutvu materjalidega:

U. Bronfenbrenneri  sotsiaal-ökoloogilise süsteemiteooria skeem:

Vastab koolitaja Ene Velström:

Milline see olukord üldiselt tundub: mis on juba olemas, millele saaks muutuste protsessis toetuda? millised oskused, hoiakud/mis veel on puudu, vajavad igal juhul edasiarendamist? 

Olemas on soov töötada laste/noorte hüvanguks, paljud seovad seda oma missiooniga. On organisatsioone, kes on noorte mõjutamist rohkem mõtestanud (Ruacrew, Viru vangla, noortekeskused), on rohkelt kogemusi töös noorte ja nende vanematega

Puudu on mõtestatus ja teadmised-oskused, mis mõjub ja mõjutab teise inimese arengu toetamisel. Edasiarendamist vajavad:

– Abistaja baashoiakud (teise aktsepteerimine, sotsiaalne soojus, empaatia, ehedus, usk, et teine on iseseisev inimene ja saab hakkama)

– sotsiaalsed oskused (kehtestamisoskused, probleemilahendamisoskused ja –meetodid)

– teadmised ealistest arenguvajadustest

– koostöökompetentsid

– isiklik refleksioon ametialaseks kasvuks

Kuidas te täna täiustaksite koolitusprogrammi?

Täiustaksin mahuga 2+2 päeva ja suurendaksin supervisiooni osakaalu, kuna nii eneseväärtustamise kui lahendusmeelsuse suurendamise ja koostööoskuse järele ilmnes suur vajadus (oli tõkestatud partneri heaks töötamine, kui enda vajadused on karjuvalt rahuldamata). Rehabiliteerimist vajab (ilmnes süü ja häbi ning abitus), et inimesed on peamiselt karistanud praeguste mõjutusvahenditega last ja pole osanud tegelda lapse lähima sotsiaalvõrgustikuga või laiemalt võrgustikutööga, et lapsel oleks võimalik oma keskkonnas toime tulla.

Läbi mõelda tuleks ka gruppide suurus – vähendaksin grupikoosseisu 18- liikmeliseks, , kuna 24- liikmelises grupis jääb kannatajaks isikliku arengu toetamine.

Samuti võiks, komplekteerida efektiivuse mõttes grupid võrgustikuosa eri liikmetest (näiteks noortekeskuse esindaja, kriminaalhooldaja, sotsiaaltöötaja, noorsoopolitseinik jne), et grupis endas oleks võimalikult mitmekülgne teave ja kogemus- põhjuseks see, et ametnikud ei tea, mida teised ametnikud noorte heaks teevad ja millised võimalused neil on.

Millised võiksid teie arvates olla jätkutegevused samade gruppidega?

Jätku soovi väljendati mitmes grupis, oldi valmis panustama 3- aastasesse õppesse ja inimese tõid ise välja, et pikemaaegse õppega on võimalik käivitada soovitud muutust. Ideaalis võiks jätkata kõigi 4 grupiga  tervikprogrammi II osaga.

Väiksema sammuna võiks pakkuda samadele gruppidele 4- päevast (2+2 päeva) koolitus- supervisiooni jätku, millest 1. moodul oleks käsitletud oskuste supervisioon ja 2. moodul võrgustikutöö meetodite koolitus.