Programmi taust

Rahvusvaheline kogemus näitab, et taastaval õigusel (edaspidi TÕ) põhinevad lähenemised suhete hoidmisele, konfliktide lahendamisele ja kahjude heastamisele toob kaasa häid tulemusi nii konflikti osapooltele kui ühiskonnale laiemalt. Ka Eestis on praegu rakendamisel taastava õiguse kontseptsioon, mis sõnastab soovitused TÕ rakendamiseks erinevates valdkondades, sh haridus-ja noorsootöös.

Samas on Eesti haridussüsteemis on täna veel vähe sekkumisi, mida kasutada noorte õigusrikkumistele ja konfliktidele reageerimisel, ennetades seeläbi edasist riskikäitumist. On küll olemas mõned hetkel kasutusel olevad programmid n. Salliv kool, KiVa, VEPA, Väärtuskasvatuse kool jt, kuid mille kitsaskohana tuuakse välja just süsteemse rakendamise puudumist (Praxis 2021). Samas rahvusvaheline kogemus näitab, et taastava õiguse (TÕ) lähenemised ja meetodid on hariduses väga tulemuslikud (n. VERSO, NUBU, Trygg Læring, Transforming Conflict). Ja kuigi taastav õigus seostub Eestis ehk valdavalt õigusrikkumiste ja konfliktide konstruktiivse lahendamisega, siis tegelikult on TÕ praktikate süsteemne ja kooliterviklik rakendamine tervikmudeli kaudu oluline just hooliva koolikultuuri loomisel, kus põhirõhk on headel suhetel ja riskikäitumist ennetavatel tegevustel.
Positiivse õhkkonna, toetavate, professionaalsete suhete puudumist võib pidada mitmete Eesti hariduse valukohtade juurpõhjuseks:

ALUSTAVAD ÕPETAJAD – alustavate õpetajate töömotivatsiooni säilimisel mängivad suhted erinevatel tasanditel olulist rolli (Merilin Meristo, 2016);
KIUSAMINE – hoolimata mitmetest kiusamisvastastest programmidest, on sõltuvalt uuritud vanuseastmest Eestis iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps kiusuohver (KiVa). Kiusamine on aga juba tagajärg, mis näitab, et suhted ei ole korras;
KOOLIST VÄLJALANGEMINE – koolist väljalangemise üheks põhjuseks peetakse sageli kehvasid suhteid ja konflikte klassikaaslastega.