Meie kursused jagunevad 4 valdkonda:
1. Motiveeriva õpikeskkonna loomine
2. Suhtlemine ja koostöö
3. Õpilase ja õpetaja isiksuslik areng
4. Organisatsiooniarendus ja juhtimine
Täieliku kursuste nimekirja leiate siit. (Lingile klikkides avaneb uus aken issuu.com-s. Kursuste õppekava lugemiseks klikkige hallile nupule “click to read”. Kui õppekava on avanenud, siis saate üleval servas asuva menüüga teksti suuremaks ja väiksemaks muuta (valge pall), lehti edasi-tagasi keerata (nooled) ja akna sulgeda (rist).
Mis on esmatähtis, kas õpetamine või õppimiseks keskkonna loomine? Kuidas säilitada õppija loomupärast uudis- ja õpihimu? Kas olete kohanud õpetamist ilma õppimiseta?
Heal koolitusel leiab aset dialoog kogumise ja kogemise vahel. Selleks, et õpetaja oskaks ja tahaks luua innustavat õpikeskkonda klassis, on tal vaja ise kogeda, kuidas aktiviseerivad ja koostöised meetodid mõjutavad tema enda õpitahet, arenemissoovi ja muutumisvalmidust – kõike seda, mida tahame näha oma õpilastes.
Õpetaja vajab aega, et kogetu abil luua uusi teadmisi, uusi tervikuid ja kujundada oma õpetamisteadvust. Neil kursustel saab kogeda seda, milline väärtus on inimeste individuaalsusel ja terviklikkusel ning kuidas õppimisel-õpetamisel neile toetuda.
Selleks, et õpetada oma õpilased armastama õppimist, tuleb ise kogeda õppimisrõõmu, seda, kuidas enesearendamine teeb õnnelikumaks.
Kuidas hoida tõelist väärtust – inimese suhet inimesega? Kuidas jõuda klassis parema üksteisemõistmiseni, lahendada ja vahendada konflikte arukal ning edasiviival moel, tulla toime ettenägematute olukordadega? Kuidas suuta sedasama teha töökollektiivis?
Meil kõigil tuleb aeg-ajalt pidada raskeid kõnelusi, kuulata ja mõista oma kaaslasi, teha iseennast kuuldavaks ja arusaadavaks.
Koostöiste õpimeetodite kasutamine koolis nõuab õpetajalt tulemuslike ja vägivallatute suhtlemisviiside valdamist ning oskust suunata õppegrupi kui terviku arenguprotsesse.
Oskusliku suhtlemise abil saame anda lastele, noortele inimestele ja täiskasvanud õppijatele ettevalmistuse selleks, et nad oma elus suudaksid leida koha kaasinimese kõrval, julgeksid otsida erinevates arusaamades edasiviivat jõudu, oskaksid tunnustada iseenda ja teiste inimväärikust ning väärtuslikkust.
Kooskõlaline koostegutsemine annab võimaluse kuuluda, koos grupina areneda ja rahuldab inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ja tingimusteta hoitud.
Lihvitud oskused ei asenda küll õiglustunnet, hoolivat soojust või siirast abistamissoovi, kuid ilma oskuste valdamiseta võime keerulistes olukordades hätta jääda. Järgnevad kursused pakuvad kõigile võimalust täiustada ja harjutada koostööoskusi, mis aitavad igapäevases professionaalses elus kooskõlalisemalt toime tulla ning pakuvad tuge isiklikus suhteringis.
Kes ja kuidas peaks suunama õppija isiksuslikku arengut? Milline tähendus on õpetaja isiksusel õpilase arengus? Kes on õigupoolest see, keda ma õpetan?
Õppija isiksusliku arengu suunamine nõuab küpseid saatjaid. Mida enam on õppijat saatev ja suunav inimene tegelnud omaenese sisemaailma kujundamisega, seda enam suudab ta hoolida iseendast, teistest ja vastutada oma suhete eest keskkonnas.
Kuidas saab inimene võtta vastutuse oma kehalise, hingelise ja vaimse terviku kujundamise ja hooldamise eest?
Isiksuslik areng on liikumine iseenda poole – oma tõelise ja ehtsa mina poole. See on järk-järguline saamine selleks, kes sa oled.
Tähtsaim asi, mida saame teha maailma hüvanguks, ongi iseenda tervendamine ja tasakaalustamine. Alles siis, kui suudame ennast jaatada, austada, armastada, alles siis suudame näha ka maailma ja teisi inimesi armastava mõistmisega. Austada arenevat inimest igaühes, julgustada, toetada ja võimaldada. Anda seda, mida vajatakse.
Mis määrab haridusasutuse emotsionaalse seisundi ja kuidas see mõjutab ühise eesmärgi poole püüdlemist? Kuidas sõnastada selgeid eesmärke ning käivitada ja säilitada inimeste motivatsiooni?
Kogu meie elu on protsess, liikumine ja teelolek. Kaasaegne haridusasutus, mis arvestab muutustega ühiskonnas ja areneb kooskõlas õppijate vajadustega, on pidevas muutumises.
Me vajame keskendumist inimese, mitte tulemuse arendamisele ja liikumist suurema terviklikkuse suunas: õppekava kui tervik, õppetund kui tervik, õppegrupp kui tervik, õppija kui tervik, õpetaja kui tervik, asutus kui tervik, elu kui tervik. See, kuidas end koolis tunneb laps, nooruk, õpetaja, kasvataja, juht, see, kuidas sobitub ta organisatsiooni mosaiiki, on võtmeküsimus. Siit saab alguse oma kooli tunne ja koolikultuur, siit kasvab välja maine.
Alati ei ole lihtne otsustada, kuidas ja kuhu peaks organisatsioon arenema. Kes õigupoolest määrab haridusasutuse suuna ja sihtpunkti? Kuidas luua sellist visiooni, mis julgustab kõiki liikmeid arenema ja toob neis esile soovi anda oma panust muutuste elluviimisesse?
Sellest alajaotusest võib leida kursusi, mis aitavad mõtestada asutuse kui terviku hetkeseisu ja edasiliikumist. Siin on kursused inimestele, kes tahavad ja julgevad esile kutsuda muutusi ning arengut organisatsioonis ja selle liikmetes. Muutust käivitada on lihtne, kuid selle tõeline elluviimine nõuab oskusi ja julgust töötada tervikuga ning minna sügavamale pinnapealsetest ettekirjutustest.
Üha suuremat rolli kannavad kooli arengus tema juhtide isiklikud väärtused: millest nad hoolivad, mille nimel välja astuvad ja mida kõige olulisemaks peavad.
Vastused neile küsimustele kajastuvad nende töös ja suhetes, vastused on iga haridusasutuse hetkeseisus ja arengukavas. Liider on efektiivne siis, kui kasvatab nende inimeste efektiivsust, keda ta juhib. Liider olla tähendab õppida kiiremini kui ülejäänud.
Õppiv organisatsioon on selline suurepärane meeskond, kes pidevalt suudab suurendada oma võimet teostada seda, mida nad tõeliselt soovivad. Tõeline juhtimiskunst seisnebki suutlikkuses järjekindlalt arendada organisatsiooni ja kõigi selle liikmete meisterlikkust.
On vaja hakata lendamist õppima – või visata rännuplaanid peast. Homne päev kuulub neile, kes selleks täna ettevalmistusi teevad.